Kui tippdomeeniga .ee õiglase kaubanduse koduleht kannab nime
Fairtrade, Eesti Fairtrade, Fairtrade Eestis, Fairtrade'i esindus Eestis või fairtrade.ee, mitte Fairtrade
Eesti, siis on tegemist ortograafiapärase väljendusega
(Riisenberg, Uwe 2010. Organistatsiooni kohaliku haru nimi. – Uwe
Riisenbergi blogi 20. aug;
http://uweriisenberg.blogspot.com/2010/08/uhingu-nimi.html; Eesti
Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist.
Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. Rate'ist ja everyday.com-ist. 27. nov; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=91).
21. märts 2012
11. märts 2012
Veepumpjaam
Huvitav, et Jõelähtme hüdropumpjaam, mis aitab
suurendada taastuvenergia produktsioonivõimsust, peab töötama
toetusteta, ent põlevkivielektritootjad mitte (Reimer, Andres 2012. Eesti ärimehed otsivad Šveitsist
maa-alusele hüdrojaamale raha. – Eesti Päevaleht 8. märtsil; http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/eesti-arimehed-otsivad-sveitsist-maa-alusele-hudrojaamale-raha/;
Paas, Kadri 2010. Merevesi loksutab elektrit. – Äripäev 31. aug; http://www.tuuleenergia.ee/2010/08/merevesi-loksutab-elektrit/;
Tamjärv, Hannes 2012. Eesti energiapoliitika on saastamiskeskne. –
Postimees 2. veebr; http://arvamus.postimees.ee/725228/hannes-tamjarv-eesti-energiapoliitika-on-saastamiskeskne/;
Puura, Eerik 2008. Tuuleenergia kasutamise vastamata küsimus. –
Keskkonnaabi 15. märtsil; http://erikpuura.wordpress.com/2008/03/15/tuuleenergia-kasutamise-vastamata-kusimus/;
Eilat, Taavi 2011. Tuulegeneraatorid töötavad tühja. – Peegel 4.
nov; http://peegel.ut.ee/article/tuulegeneraatorid-t%C3%B6%C3%B6tavad-t%C3%BChja).
Põlevkivi müüakse sisuliselt otsustuskorras elektritootmiseks maailmaturuhinnast vähemalt pea kaks korda odavamalt. Kui 2010. aastal tarbiti siinmail Statistikaameti andmetel pruuni kulda elektritootmiseks 12,98 miljonit ja tonn põlevkivi maksis keskmiselt 11,12 eurot, siis oksjonil oleks riik saanud 144,3 miljoni euro asemel 259,6 miljonit eurot tulu. Teiseks ei arvestata põlevkivielektrihinnas keskkonnakahjusid, millega tegelemisele kulutatakse riigieelarvest kümneid miljoneid eurosid. Kolmandaks on tänavuses riigibüdžetis ette nähtud 150 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali investeerimiseks, mis minevat riigi toel ligi 950 miljonit eurot maksva põlevkivielektrijaama rajamisele. Neljandaks on Eesti Energia saanud ja saab elektritootmiskulude katmiseks igal aastal tasuta heitkoguseid, millele oleks 2010. aastal läinud vastavalt keskmisele kasvuhoonegaasikvoodi maksumusele üle 120 miljoni euro (Delfi 2012. – Keit Pentus kritiseerib Partsi eelnõu: see põlistab saastava põlevkivielektri tootmist. 15. veebr; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keit-pentus-kritiseerib-partsi-eelnou-see-polistab-saastava-polevkivielektri-tootmist.d?id=63922119; Vikerraadio "Reporteritund" 2012. – Taastuvenergia toetustest. Toim. Arp Müller. 6. veebr; http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1734601; Veskimägi, Taavi 2011. Millest koosneb elektriarve? – Taavi Veskimäe blogi 11. juulil; http://www.taaviveskimagi.ee/2011/07/millest-koosneb-elektriarve/; Veskimägi, Taavi 2011. Fossiilkütuste subsideerimise piiramine toetaks eelarve tasakaalu. – Taavi Veskimäe blogi 7. sept; http://www.taaviveskimagi.ee/2011/09/fossiilkutuste-subsideerimise-piiramine-toetaks-eelarve-tasakaalu/; Keskkonnaministeerium 2011. – Valdkonnad. Kliima. EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem. Kauplemise periood 2008–12. Eesti riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkogusejaotuskava aastateks 2008–12; http://www.envir.ee/1170546; Delfi 2012. – Avalik kiri Juhan Partsile põlevkivienergeetika subsideerimisest. 13. veebr; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-juhan-partsile-polevkivienergeetika-subsideerimisest.d?id=63913743).
Hüdroakumulatsioonijaama esialgseks võimsuseks on kavandatud 500 megavatti. Edukal käivitumisel suurendatakse teise astmega jõudlust 1500 megavatini. Ehkki elektrienergia tootmismahtu saab reguleerida vastavalt vajadusele, võib arvata, et tuluteenimiseks tahetakse elektrijaama hoida töös nii palju kui võimalik (OÜ Energiasalv 2012. – Hüdroakumulatsioonjaam; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam; Vikerraadio "Reporteritund" 2010. – Graniidikaevandus Eestisse? Toim. Arp Müller. 7. juuni; http://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-graniidikaevandus-eestisse).
2010. aastal subsideeriti maailmas fossiilenergiatootmist 409 miljardi USA dollariga ja taastuvenergiaproduktsiooni 66 miljardi USA dollariga (International Energy Agency 2011. – World Energy Outlook 2011. Fact sheets. What does the global energy outlook to 2035 look like? http://www.worldenergyoutlook.org/docs/weo2011/factsheets.pdf). Eestis maksti taastuvenergiatoetusi tunamullu 45,4 ja tunavu 57,2 miljonit eurot (Elering 2012. – Infokeskus. Analüüsid ja kokkuvõtted. Elektrisüsteemi 2011. aasta kokkuvõte; http://elering.ee/public/Infokeskus/Kuukokkuvotted/2011/Elektrisusteem_2011_aasta_kokkuvote.pdf). Põlevkivienergiatootmiseks tullakse aastas vastu sadade miljonite eurodega ja lepitakse väga suurte keskkonnakahjudega, mis võimaldab näiliselt olla konkurentsivõimeline (Bõstrov, Kaido-Paul 2010. Liiga suur toetus. – Äripäev 13. apr; http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=27969&paperid=3CFAA295-89CE-4C53-9022-1916CF3BB5B6).
Põlevkivi müüakse sisuliselt otsustuskorras elektritootmiseks maailmaturuhinnast vähemalt pea kaks korda odavamalt. Kui 2010. aastal tarbiti siinmail Statistikaameti andmetel pruuni kulda elektritootmiseks 12,98 miljonit ja tonn põlevkivi maksis keskmiselt 11,12 eurot, siis oksjonil oleks riik saanud 144,3 miljoni euro asemel 259,6 miljonit eurot tulu. Teiseks ei arvestata põlevkivielektrihinnas keskkonnakahjusid, millega tegelemisele kulutatakse riigieelarvest kümneid miljoneid eurosid. Kolmandaks on tänavuses riigibüdžetis ette nähtud 150 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali investeerimiseks, mis minevat riigi toel ligi 950 miljonit eurot maksva põlevkivielektrijaama rajamisele. Neljandaks on Eesti Energia saanud ja saab elektritootmiskulude katmiseks igal aastal tasuta heitkoguseid, millele oleks 2010. aastal läinud vastavalt keskmisele kasvuhoonegaasikvoodi maksumusele üle 120 miljoni euro (Delfi 2012. – Keit Pentus kritiseerib Partsi eelnõu: see põlistab saastava põlevkivielektri tootmist. 15. veebr; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keit-pentus-kritiseerib-partsi-eelnou-see-polistab-saastava-polevkivielektri-tootmist.d?id=63922119; Vikerraadio "Reporteritund" 2012. – Taastuvenergia toetustest. Toim. Arp Müller. 6. veebr; http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1734601; Veskimägi, Taavi 2011. Millest koosneb elektriarve? – Taavi Veskimäe blogi 11. juulil; http://www.taaviveskimagi.ee/2011/07/millest-koosneb-elektriarve/; Veskimägi, Taavi 2011. Fossiilkütuste subsideerimise piiramine toetaks eelarve tasakaalu. – Taavi Veskimäe blogi 7. sept; http://www.taaviveskimagi.ee/2011/09/fossiilkutuste-subsideerimise-piiramine-toetaks-eelarve-tasakaalu/; Keskkonnaministeerium 2011. – Valdkonnad. Kliima. EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem. Kauplemise periood 2008–12. Eesti riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkogusejaotuskava aastateks 2008–12; http://www.envir.ee/1170546; Delfi 2012. – Avalik kiri Juhan Partsile põlevkivienergeetika subsideerimisest. 13. veebr; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-juhan-partsile-polevkivienergeetika-subsideerimisest.d?id=63913743).
Hüdroakumulatsioonijaama esialgseks võimsuseks on kavandatud 500 megavatti. Edukal käivitumisel suurendatakse teise astmega jõudlust 1500 megavatini. Ehkki elektrienergia tootmismahtu saab reguleerida vastavalt vajadusele, võib arvata, et tuluteenimiseks tahetakse elektrijaama hoida töös nii palju kui võimalik (OÜ Energiasalv 2012. – Hüdroakumulatsioonjaam; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam; Vikerraadio "Reporteritund" 2010. – Graniidikaevandus Eestisse? Toim. Arp Müller. 7. juuni; http://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-graniidikaevandus-eestisse).
2010. aastal subsideeriti maailmas fossiilenergiatootmist 409 miljardi USA dollariga ja taastuvenergiaproduktsiooni 66 miljardi USA dollariga (International Energy Agency 2011. – World Energy Outlook 2011. Fact sheets. What does the global energy outlook to 2035 look like? http://www.worldenergyoutlook.org/docs/weo2011/factsheets.pdf). Eestis maksti taastuvenergiatoetusi tunamullu 45,4 ja tunavu 57,2 miljonit eurot (Elering 2012. – Infokeskus. Analüüsid ja kokkuvõtted. Elektrisüsteemi 2011. aasta kokkuvõte; http://elering.ee/public/Infokeskus/Kuukokkuvotted/2011/Elektrisusteem_2011_aasta_kokkuvote.pdf). Põlevkivienergiatootmiseks tullakse aastas vastu sadade miljonite eurodega ja lepitakse väga suurte keskkonnakahjudega, mis võimaldab näiliselt olla konkurentsivõimeline (Bõstrov, Kaido-Paul 2010. Liiga suur toetus. – Äripäev 13. apr; http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=27969&paperid=3CFAA295-89CE-4C53-9022-1916CF3BB5B6).
Tellimine:
Postitused (Atom)