Võõrsõnade peenendus

Et paljusid võõrsõnu on õige välja öelda nii peenendatult kui peenendamata, võõrsõnade palatalisatsiooni soovitusi ja märke ei maksa võtta väga rangelt, on kirjutatud nii 2002. aasta Oma Keele II numbri artiklis kui 2013. aasta ÕSi kasutusjuhendi märkide tähenduse alljaotuses (Erelt, Tiiu 2002. Mis ÕSist leida on. – Oma Keel nr 2, lk 64; http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Erelt.pdf; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. – Kuidas sõnaraamatut kasutada. Märkide tähendus. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 8; http://www.eki.ee/dict/qs/qs.html#margid).

ÕS ja seletussõnastik

Aadressil http://www.postimees.ee/2740926/haridusvordlused-naitavad-et-eesti-opetajad-ei-motesta-piisavalt olevalt fotolt näeb, et 2013. aasta riigieksamite edetabelis 9. koha pälvinud Gustav Adolfi Gümnaasiumis oli osal abiturientidel laual mullusel emakeele riigieksamil kobakas 1999. aasta ÕS. Muide, "kobakas" on märgitud kõnekeelseks nii "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" kui "Eesti keele seletavas sõnaraamatus", ent mitte üheski taasiseseisvunud Eestis ilmunud õigekeelsussõnaraamatus (Postimees.ee 2013. – Eesti koolide pingerida 2013; http://www.postimees.ee/export/riigieksamid/2013/).

Viimases Margit Langemetsa "Eesti leksikograafia" loengus Tallinna Ülikoolis ütles sõna sekka pistnud õpetaja tõepoolest õigesti, et "taolist" ei soovitata ÕS-is kasutada tähenduses 'selline, niisugune, seesugune, säärane, säherdune'. Siia otsa on huvitav märkida, et "säherdust" peetakse harilikult argikeelseks nii "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" kui "Eesti keele seletavas sõnaraamatus", kuid mitte üheski taasiseseisvunud Eestis ilmunud õigekeelsussõnaraamatus.