Liikuvuskorraldus

Liikuvuskorraldus mobility management'i sisutäpse omasõnalise vastena kõlab sama hästi kui liikluskorraldus. Kummalgi juhul lõppeb täiend- ja põhiosa us-lõpulise keelendiga ning esineb häälikuline harmoonia. Eesti Keele Instituudi eurokeelekorraldajate Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli asjatundjatega koordineeritud oskussõna on veidi lühem ingliskeelsest vastest ja pole sõnaühend, vaid suupärane liitsubstantiiv. Mõistet liikuvus on kasutatud mobility centre'i, mobility plan'i, mobility manager'i ja urban mobility'i eestindamisel (Eesti Keele Instituudi eurokeelehoole 2009. – Uued terminid 2009. Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega kooskõlastatud termineid; http://eurokeelehoole.eki.ee/index.php?p=3&ID=20).

Liikuvuskorralduse sünonüümidena võib tarvitada võõrsõnalise täiendosaga liitsõnu mobiilsuskorraldus, -juhtimine ja -ohjamine. Samuti sõnaühendeid mobiilsuse korraldus, mobiilsuse juhtimine ja mobiilsuse ohjamine. Madalstiilne laensõna manageerimine pole kirjakeelne ning seepärast on ebasoovitatav pruukida sõnaühendit mobiilsuse manageerimine institutsionaalses ja täppissuhtluses (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Ajavahemik algus- ja lõpukuupäevaga

Algus- ja lõpukuupäevaga ajalõigu avaldamisel tuleb eesti ortograafia järgi kuu nimetus kirjutada väikese algustähega ning kasutada algus- ja lõpudaatumi vahel sidekriipsu asemel mõttekriipsu nõnda, et mõttekriipsu ees ja järel poleks tühikut. Seega on ajavahemiku üks esitusvõimalusi järgmine: 1.–3. septembril, mitte 1. - 3. Septembril (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Numbrite kirjutamine. Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=10&id=74; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2010. – Keelenõuvakk. Õigekirjutus. Numbrite kirjutamine; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9; Mund, Argo 2008. Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Koost. ja toim. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://keeleabi.eki.ee/pdf/218.pdf).

Organisatsiooni kohaliku haru nimi

Järgmisena saab lugeda juuli lõpus registreeritud Wikimedia Eesti MTÜ nime puudutavat kommentaari, mis pärineb Wikimedia Eesti MTÜ arutelu veebilehelt Interneti-aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:MT%C3%9C_Wikimedia_Eesti#Nimi.

Kui kohanimi Eesti on mittetulundusühingu nimes viimasel kohal, siis see pole kooskõlas eesti ortograafiaga (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Algustäheortograafia. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7&id=40). Nii et õige lahendus oleks järgmine: MTÜ Eesti Wikimedia (nagu äriühingu, AS-i Eesti Statoil puhul), mitte MTÜ Wikimedia Eesti.

Kui ühingu liigi nimetust „mittetulundusühing“ kavatsetakse alati kasutada kõige lõpus (s.o Wikimedia Eesti MTÜ), siis on kõik tõene (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81). Vääralt toimitaks siis, kui lausutakse Wikimedia Eesti, selmet sõnada Eesti Wikimedia, sest peetakse ju silmas Eesti Wikimediat, mitte Wikimedia Eestit tähenduses 'Wikimedia omanduses olev, loodud või kujuteldav Eesti'.

Kui kohanime Eesti soovitaks ära tuua mittetulundusühingu nimes inglise keeles, sest Wikimedia on ingliskeelne nimi, siis oleks korrektne panna nimeks MTÜ Estonian Wikipedia (nagu äriühingu, AS-i Estonian Air puhul) või MTÜ Wikipedia of Estonia (nagu Eesti Panga ingliskeelse nime Bank of Estonia puhul), mitte aga MTÜ Wikipedia Estonia.

Järgmine võimalus on jätta Wikimedia tuntust arvestades ja lühidust taotledes kohanimi ära, sest nimi mittetulundusühing Wikimedia viitab juba ise sellele, et asutus on registreeritud Eestis. Nõnda et isikute vabatahtliku ühenduse nimi saab olla mittetulundusühing Wikimedia (nagu äriühingu, aktsiaseltsi Stockmann puhul).

Kui kohanimi Eesti on ühenduse nimes eesti keeles, siis võib nimes kasutada Wikimedia asemel eestikeelset vastet, mis on Vikimeedia. Nõnda et nimeks saab olla MTÜ Eesti Vikimeedia. Varem on tarvitatud ühenduse asukohamaa keelega haakuvamat nimekuju (Wikipedia 2010. – Wikimedia Foundation. Projects, initiatives and chapters. Local chapters; http://en.wikipedia.org/wiki/Wikimedia#Local_chapters).

Isegi siis, kui kohanime ei jäetaks Eestis loodud ja registreeritud isikute vabatahtliku ühenduse nimme, ent otsustataks Wikimedia asemel pruukida selle eesti- ehk riigikeelset vastet, siis oleks meil eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks mittetulundusühing Vikimeedia. Nii et ühingule viitava täiendi (s.o mittetulundusühing) või lühendita (s.o MTÜ) kutsutaks asutust eestipäraselt Vikimeediaks.

Tuuleenergia tootmine saartel

Lisan oma üleeilsele samateemalisele Twitteri säutsule, et tuulepargist oleks saanud kasu nii ettevõtja kui vormsilased, kui oleks jõutud tingimustes kokkuleppele (Kodres, Mari 2010. Arendaja tahab Vormsile püstitada ligi 20 tuulikut. – Eesti Päevaleht 23. märtsil, nr 67; http://www.epl.ee/artikkel/494039&page=1; Puura, Erik 2010. Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta. – Keskkonnaabi 11. apr.; http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi-kohta/).

Tuuleparkide tõttu hukkunud lindude arv on enamasti väikene. Kordades sagedamini saavad sulelised surma liikluses, küttimisel ja elektriõhuliinides (Õunpuu, Janar 2005. Tuuleenergia ajalugu ning inimeste suhtumine enne ja pärast tuulepargi püstitamist. Tallinna Ülikool. Matemaatika-loodusteaduskond. Keskkonnakorralduse õppetool. Seminaritöö; http://www.tuuleenergia.ee/uploads/File/Seminaritoo.pdf; Entec 2002. Noarootsi valla üldplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine; http://www.noavv.ee/lisad/kk_mojud.doc; Kongi, Kärolyn 2008. Oleme nii suured kui suureks end mõtleme. – Hiiu Leht 28. nov.; http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=5931).

Odavama tuule- ehk taastuvenergia tootmisega tekitatakse märksa väiksemaid kahjusid ja riske keskkonnale kui taastumatutest energiaallikatest energia produtseerimisel (Davidson, Osha 2010. Study: solar power is cheaper than nuclear. – The Energy Collective on 27th July; http://theenergycollective.com/oshadavidson/40559/study-solar-power-cheaper-nuclear; Keller, Edward A. 2001. Some facts about nuclear, solar and wind power; http://www.naturestudy.org/pdf/SolarNuclearWindPower.pdf; Alcorn, Zane 2006. Wind vs nuclear energy? No competition. – Green Left Weekly nr 682; http://www.greenleft.org.au/node/35169).

Erinevate huvide ja ebateadlikkuse tõttu soodustatakse tasuva alternatiivenergia kasutuselevõttu teataval määral (Nael, Merili 2010. Professor: Eestis tasub päikeseenergiaga tegeleda. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 5. aug.; http://uudised.err.ee/index.php?06211488; Eestimaa Looduse Fond 2010. – Rohelise Eesti energiakavast; http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020; Nõlvak, Rainer 2006. Roheline energiakava 2020. Esitlus Ühiskondliku Leppe foorumil "Quo vadis, Eesti energeetika?" 27. apr.; http://www.lepe.ee/5324; Eriksson, Jimmy 2010. A world fully powered by renewable energy by 2030; a case study. – Renewable Power News on 8th June; http://www.renewablepowernews.com/archives/1432).

Fotol on Esivere tuulepargi tuulik eestvaates, mida sai pildistatud 2007. aasta Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Matsalu?".