Arvud ühest kümneni

    Numbrid inglise nimedega tähevihikusse kirjutamiseks tahvlilt

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	2 – TWO	3 – THREE	4 – FOUR
5 – FIVE	6 – SIX	7 – SEVEN
8 – EIGHT	9 – NINE	10 – TEN

    Numbrid inglise nimedega tähevihikusse kirjutamiseks mapist

 

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	4 – FOUR	7 – SEVEN	10 – TEN
2 – TWO	5 – FIVE	8 – EIGHT
3 – THREE	6 – SIX	9 – NINE

    Numbrid inglise ja eesti nimedega vasakult paremale

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	2 – TWO	3 – THREE	4 – FOUR
ÜKS	KAKS	KOLM	NELI
5 – FIVE	6 – SIX	7 – SEVEN
VIIS	KUUS	SEITSE
8 – EIGHT	9 – NINE	10 – TEN
KAHEKSA	ÜHEKSA	KÜMME

    Numbrid inglise ja eesti nimedega ülevalt alla

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	4 – FOUR	7 – SEVEN	10 – TEN
ÜKS	NELI	SEITSE	KÜMME
2 – TWO	5 – FIVE	8 – EIGHT
KAKS	VIIS	KAHEKSA
3 – THREE	6 – SIX	9 – NINE
KOLM	KUUS	ÜHEKSA

   Numbrite inglise keeles õppimise video lastekas.ee-st leiab aadressilt http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&id=974.
   Aadressil http://dictionary.cambridge.org/ asub Cambridge'i Ülikooli Kirjastuse (ingl Cambridge University Press) sõnaraamat, kus tuuakse ära sõnade hääldused nii kirjas kui helis. Näiteks one'i ehk number ühe artikulatsiooni saab kuulata aadressil http://dictionary.cambridge.org/dictionary/british/one_1?q=one siis, kui klõpsata kuvatud veebilehel lühendile UK või kõlarikesele. Kaldkriipsude vahel on rahvusvahelised foneetilised märgid (Wikipedia 2011. -- International Phonetic Alphabet; http://en.wikipedia.org/wiki/International_Phonetic_Alphabet). 
    Aadressilt http://portaal.eki.ee/dict/ies/ leiab "Inglise-eesti masintõlkesõnastiku" Eesti Keele Instituudilt.

L-tähest aabitsas

    Järgmisena saab lugeda l-täh(t)e(de)ga sõnadest Pilvi Kula aabitsa lehekülgedelt 18–19.
    [Laa] on la hääldus (EKSS). Muusikateoses "Oma laulu ei leia ma üles" on refrääniks "laa-laa-la-la-la-laa" (Laulud.ee), mis on tõestus sellest, et la'd kasutatakse laulmisel.
    Lii on mitme erineva suurusega pikkusühik (kohati ka pindala‑ ja massiühik) Hiinas ja teistes Aasia maades (EKSS). Pöide kihelkonnas tähendab lii rähni häälitsust. Kui [rähn] inimest näeb, siis teeb lii lii lii (EMS V, 21: 172). Teiseks on lii l-tähe vananenud nimi idamurde lõunaosas, Kursi, Kolga-Jaani, Häädemeeste ja Saarde kihelkonnas (EMS IV, 19: 750). Lii on ka naisenimi.
    Loo on nimisõna lood omastavas käändes (EKSS).
    Luu on ka peale "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavate tähenduste välimus piltlikus mõttes. See on mõnusa luuga inimene (EKMS II: 705).
    Aal, -i on näkk Lutsi kihelkonnas (EMS I, 1: 49). 1866. aastal Tartus ilmunud "Emmajöe Öpikus" on Lydia Koidula nimetanud libahunti ehk soendit aaliks elik soeaaliks (EKMS I: 240).
    Iil, -i on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele tähendustele kord Jõelähtme kihelkonnas. Läks oma iili 'korda' (EKMS II: 64).
    Ool, -u ehk Oole on mehenimi, mis paistab olevat vananorra mehenime Áleifr mugand. Olevipäev (oolepipäev) ehk olupäev ehk olipäev ehk oolepäev '29. juuli' Pühalepa kihelkonnas: oolepäeval keedeti esimene kord uusi kartuleid, tapeti lammas ka | oolepäeval lõpeb heinategu ja algab lõikus (EKMS III: 463).
    Uul, -i on tuletatud tänava vananenud sünonüümist uulits (EKMS I: 240).
    Laal, -u on laul Hiiu-, Saare- ja Muhumaal (EKMS II: 446; Wiedemann 1973: 470).
    Liil on nimisõna lii ja naisenimi Lii alalütlevas käändes.     
    Substantiivi luul tähendused leiab "Eesti keele seletavast sõnaraamatust". 
    Lai, -a on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele selgitustele lahja Helme, Nõo, Võnnu, Kambja, Otepää, Rõngu, Sangaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonnas. Otepää murrakus on lai taine ja puraviku torikosa, mis on narmaline ja mittesöödav (EMS IV, 20: 850; EKMS III: 767). Ülekantult on lai veel kõlvatu. Elab laia elu. Läks laiale teele (EKMS II: 203).
    Loi, omastavas loi, `loime (Krk), tähendab Paistu, Karksi ja Helme kihelkonnas hasplit. Loi on Mustjala ja Muhu murrakus loib. Kaarma ja Pöide kihelkonnas tähendab loib kehva jalatsit (EMS V, 22: 344). Pöide ja Muhu murrakus on loi maa sees kivikihtide või kõvemate mullakihtide vahel olev pehmem, nõrgem mullakiht või tühi ruum (EKMS I: 1206).
    Lui tähendab Saaremaal võrgunõela (EKMS IV: 622). Mehenimi Lui on Louis mugand (Nordic Names).
    Lilli on naisenimi. Lilli on ka nimisõna lill mitmuse osastavas (EKSS).
    Laili on naisenimi.
    Liia on naisenimi (Nordic Names). Omadussõna liia on liiga Kodavere ja Pöide kihelkonnas (EMS V, 21: 172). Viimase lastekeeles tähendab see pliiatsit (EKMS II: 441). Liia on omadussõna liiga omastavas käändes (EKSS).
   "Lii lao!" puhul tähendab "lao" puulehti korrapäraselt asetama käskivas kõneviisis (EKSS; ÕS 2006; Kula 2006: 19).

Allikaloend

    Behind the Name; http://www.behindthename.com/.
    Berta; http://www.folklore.ee/Berta/index.php.
    EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    Eesti mõisaportaal; http://www.mois.ee/.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/. 
    EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–. 1994–. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.
    Kula, Pilvi 2006. Aabits. Valmistume kooliks. Tallinn: Koolibri.
    Laulud.ee; http://www.laulud.ee/. 
    Nordic Names; http://www.nordicnames.de.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    TheFreeDictionary.com; http://www.thefreedictionary.com/.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.    
    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.

Kasutatud lühendeid

    Krk = Karksi (murrak)

Kured on hakanud kogunema

Kurekesed, ritta-ratta,
minu hobu ette,
suitsed suhu, päitsed pähe,
kirjud kindad kätte!

Tegevused luuletuse lugemisel vastavalt salmireale:

1. k-hääliku korral sammuda kohapeal ja r-hääliku puhul teha sirgete kätega tiivaliigutusi vastu külgi;

2. olla kohapeal või astuda sammu jagu ette;

3. s-hääliku korral plaksutada käsi ja p-hääliku puhul noogutada pead;

4. k-hääliku korral sammuda kohapeal. Lisaks võib libistada üht kätt üle teise käe selja (kinnastamiseks).

Luuletus ja tegevused

Jrk	Luulerida	Tegevused
1.	Kurekesed, ritta-ratta,	K-hääliku korral sammuda kohapeal ja r-hääliku puhul teha sirgete kätega tiivaliigutusi vastu külgi;
2.	minu hobu ette,	olla kohpeal või astuda sammu jagu ette;
3.	suitsed suhu, päitsed pähe,	s-hääliku korral plaksutada käsi ja p-hääliku puhul noogutada pead;
4.	kirjud kindad kätte!	k-hääliku korral sammuda kohapeal. Lisaks võib libistada üht kätt üle teise selja (kinnastamiseks).
Häälimine ja liikumine
Jrk	Hääldus	Tegevused
1.	[K]-[k],	Astuda kohapeal vasaku ja parema jalaga;
2.	[r]-[r],	teha sirgete kätega tiivaliigutusi vastu külgi;
3.	[s]-[s],	plaksutada käsi;
4.	[p]-[p],	noogutada pead;
5.	[k]-[k]!	astuda kohapeal vasaku ja parema jalaga.

Seli

    Seli, vanas kirjaviisis Selli, on endine Lasnamäe V mikrorajoon, mis on saanud asumiks 1991. aastal. Nimi on antud seal läheduses asunud Väo (Priisle) küla Seli talu nime järgi (LL 2009: 3; Nerman 1998: 273; Tallinn II: 169b).
    Priisle küla tekkis praeguse Priisle asumi kohale Väo külast põhja pool asunud Väo linnamõisa maamüügist (EE 7: 472b; EE 10: 561b; Tallinn II: 341b). See maa-ala hõlmas nii Priisle kui Kuristiku asumi (Tallinn II: 90b–91a).
    Tallinna asumitele on antud nimed enamasti vanade kohanimede järgi. Mõned neist on üsna vähe tuntud. Näiteks peale Seli on veel Mustakivi, mis on saanud oma nime Kuristiku küla talult (Tallinn I: 303b). 
    Väo küla paiknes Pirita jõest läänes ja mõlemal pool Peterburi teed. Selle kohta on teateid "Taani hindamisraamatus" aastast 1241 (Uvæ tho). Väo küla maa-alal on olnud muistne pronksiaega ulatuv asustus.1984. aastal avastatud Väo muinasasula suurus on üle 5000 m² ja too paikneb kahel pool Tallinna ringteed. Intensiivsem elutegevus langeb viikingiaega ja järgnevatesse sajanditesse. 15. sajandi algul oli Väo külas 13 talu ja vesiveski. 1975. aastal liideti Väo ja Priisle küla Tallinnaga (EE 10: 561; Nerman 1998: 16; Tallinn II: 340b–341b).
    Väo küla suuremate ja jõukamate talude hulka kuulunud Seli talul oli peremeheks Karl Luuk, kes oli tuntud kohalik seltsitegelane, Kaitseliidu liige 1918. aastast ja kes sai Iru vallavanemaks 1941. aasta septembris (Nerman 1998: 106, 148, 273, 276, 302).
     "Väikesest murdesõnastikust" selgub, et seli on Viru-Nigula kihelkonnas ehk murrakus selis (VMS II: 400a), mis on "Eesti keele seletava sõnaraamatu" ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006" järgi kalanduses 'võrgulina ääristav (tugev) nöör'. Andrus Saareste "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks" osutab, et "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" peatükis "Võrk" tähendab seli Saaremaal selist vastavalt Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaaramatule" (EKMS IV: 630). Viimases seisab järgmine selgitus: Strick zum Einfassen (eines Segels oder Netzes) '(purje, võrgu või nooda) äärenöör' (Wiedemann 1973: 1029).

Allikaloend

    EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.

    LL = Lasnamäe Leht 2009. – Lasnamäe 16 asumit. Seli asum. August, nr 90; http://www.tallinn.ee/est/g1070s45716.
    Nerman, Robert 1998. Lasnamäe ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    Tallinn = Tallinn. Entsüklopeedia I–II. 2004. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.

Kaduvikumehed

    Rakvere Teatri esise skulptuuripaar "Kaduviku mehed", mille on valmistanud ukraina päritolu Eesti kujur Ivan Zubaka ja mis avati uuendatud teatrimajaga 23. septembril 2005. aastal, tähistab teatrikunsti haprust ja kaduvust, sest iga näidend mööduvat. Tarvanpea näitleja Toomas Suumani väitel kõneles kaduvikust kui näitemängu saatusest esimest korda 1980. aastate küllap keskpaiku tolleaegne aktriss, nüüdne pedagoog Imbi Herm (Suuman, Toomas 2005. Kaduvik ja “kaduviku mehed”. – Virumaa Teataja 1. okt; http://wwx.virumaateataja.ee/031005/esileht/arvamus/15026635.php; Sikk, Rein 2010. 70 aastat Rakvere teatri hiilgust ja viletsust. – Eesti Päevaleht 20. veebr; http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastat-rakvere-teatri-hiilgust-ja-viletsust.d?id=51188102).
    Modellideks olid teataval määral eelmine direktor Indrek Saar ja kunstiline juht Üllar Saaremäe, kes astusid kaduvikumeestena üles Eesti Teatriliidu aastapreemiate kätteandmisel 27. märtsil 1997. aastal. Rakvere Teatri sümboleid kutsutakse Kaduks ja Vikuks (Sikk, Rein 2005. Rakvere teatri ees seisavad pronksi valatud kaduvikumehed. – Eesti Päevaleht 28. sept.; http://www.epl.ee/news/eesti/rakvere-teatri-ees-seisavad-pronksi-valatud-kaduvikumehed.d?id=51020265; Õhtuleht 2010. – Kuidas sündisid kaduvikumehed ehk Kadu ja Viku? 1. märts; http://www.ohtuleht.ee/368749).
    Suumani arvates on kaduvikumees igas näitlejas. Saar on lausunud Lääne-Virumaa nädalalehe ajakirjanikule, et skulptuuripaar kujutab kogu teatriilma sisevaadet ja teatritegijate hingeelu pronksis. Kohvrikesega kuju on peanäitejuht, kes ees kiirustab suure maja etendusele ja tagasivaatav kuju on teatridirektor, kes uurib, kas rahvast ikka tuleb. Võib-olla heidab kiirpilgu ka mäest alla linnavalitsuse poole (Mõttus, Illar 2005. Kaduviku mehed näitavad teatri hinge. – Kuulutaja 30. sept; http://www3.kuulutaja.ee/htdocs/index.php?&SID=PHPSESSID=3518d5bb33d3b6f840ea47ebaf63d68f&PID=news&ID=3240).
    Rakvere Teatri tunnuslauseks on "Kaduviku nimel". Renoveeritud suure maja avamisel kanti esimest korda ette lavastus "Kaduviku riik" (Kulli, Jaanus 2005. Sellest ööst algas uus igavik. – SL Õhtuleht 26. sept; http://www.ohtuleht.ee/181913).

About problems of alcohol with an advertisement of beer

Reading yesterday's paper edition of Postimees, you state that on the left is a daily commentary about problems of alcohol and on the right is a paginal advertisement of beer (Erala, Siiri 2011. 500 miljonit. – Postimees on 11th Nov, nr 263, p 2; http://bit.ly/uN3iU0; Erala, Siiri 2011. Napsitamise vähenemine säästab ravikulusid. – Postimees 11th Nov, nr 263, p 5; http://bit.ly/uDlVtm).

Alkoholiproblemaatikast õllereklaamiga

Eilset Postimehe paberväljaannet lugedes tõded, et vasakul on päevakommentaar alkoproblemaatikast ja paremal on leheküljeline õllereklaam (Erala, Siiri 2011. 500 miljonit. – Postimees 11. nov, nr 263, lk 2; http://bit.ly/uN3iU0; Erala, Siiri 2011. Napsitamise vähenemine säästab ravikulusid. – Postimees 11. nov, nr 263, lk 5; http://bit.ly/uDlVtm).

Tegevusala ärinimes

Nii nagu kirjutatakse diivanipuhastus tegevusalana kokku, tuleb seda teha ka eramajakoristuse, kodupuhastuse, kodukoristuse, majakoristuse ja majapuhastuse puhul (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kokku- ja lahkukirjutamine. Nimisõna + nimisõna. – Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8&id=53). Nõnda et äriühingu nimetamisel on korrektne üles tähendada, et tegemist on osaühinguga Diivanipuhastus, Eramajakoristus, Kodupuhastus, Kodukoristus, Majakoristus või Majapuhastus (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81). Kui lühend OÜ on nime või nimetuse järel põhisõnaks, siis on ärinime õige mainida sedasi: Diivanipuhastuse, Eramajakoristuse, Kodupuhastuse, Kodukoristuse, Majakoristuse või Majapuhastuse OÜ.

Eramajakoristuse osaühing või osaühing Eramajakoristus võib tähenduse poolest puhastada nii era- kui ärikliendi omandit, sest eramaja on eravalduses olev maja ja eravaldus on mitteühiskondlik, mitteriiklik ehk isiklik valdus (Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Swedbanki käänamine

Õige on kirjutada, et AS Swedbank või Swedbanki AS, mitte Swedbank AS. Swedbanki AS-i aktsiakapital või AS-i Swedbank aktsiakapital, mitte Swedbank AS-i aktsiakapital. Swedbanki AS-i või AS-i Swedbank juhatuse esimees või peadirektor, mitte Swedbank AS-i juhatuse esimees või peadirektor (Kahu, Oliver 2011. Swedbank müüb Läti ja Leedu tütarfirmad emapangale. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 28. juunil; http://uudised.err.ee/index.php?06230914; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2011. – Otsi meie veebist. Keelenõuvakk. Päring valdkonniti. Nimed ja nimetused. Firmad, ärinimed jm; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=66).

Emaettevõtja AB Swedbank või Swedbanks AB, mitte Swedbank AB. Rootsi keeleski tuleb käänata nime või nimetust, kui lühend on põhisõnaks: Swedbanks AB. Eeslisand Swedbank on omastavas käändes põhja aktiebolag 'aktsiaselts', historia 'ajalugu' või värdepapperstjänster 'väärtpaberiteenused' ees: Swedbanks aktiebolag, historia või värdepapperstjänster. Seega AS-i Swedbank ja AB Swedbank tehing või Swedbanki AS-i ja Swedbanks AB tehing (Wikipedia 2011. – Swedish grammar. Nouns; http://en.wikipedia.org/wiki/Swedish_grammar#Nouns; Wikipedia 2011. – Svenska grammatik. Substantiv; http://sv.wikipedia.org/wiki/Svensk_grammatik#Substantiv).

Liiklusõnnetused ja SKT

Kui vaadata 1998. aastal alanud Venemaa ja 2000. aastate teisel poolel pihta hakanud maailma finantskriisiaegset Eesti liiklusõnnetustes hukkunute statistikat, siis on näha, et surmajuhtumite arv on vähenenud (Jüssi, Mari 2010. Liiklusohutus. – Säästva transpordi raport. Tallinn: Säästva Eesti Instituut, lk 20–22; http://www.seit.ee/failid/782.pdf; Maanteeamet 2011. Statistika. Liiklusõnnetuste statistika. Liiklusõnnetused 2010; http://www.mnt.ee/index.php?id=11220; Statistikaamet 2011. Statistika. Rahvusvaheline statistika. Valik Euroopa Liidu statistikat. Majandus. Püsivhindades SKP kasvutempo; http://www.stat.ee/29957; Wikipedia 2011. – Russian financial crisis of 1998; http://en.wikipedia.org/wiki/1998_Russian_financial_crisis. Wikipedia 2011. – Global financial crisis; http://en.wikipedia.org/wiki/Late-2000s_financial_crisis). Võrreldes möödunud aastaga on tänavu liikluses kaotanud oma elu rohkem inimesi (Postimees.ee 2011. – Liiklusõnnetustes on tänavu hukkunud veerandi võrra enam inimesi; http://www.postimees.ee/456918/liiklusonnetustes-on-tanavu-hukkunud-veerandi-vorra-enam-inimesi/; Maanteeamet 2011. Statistika. Liiklusõnnetused. 2011. Liiklusõnnetused kuude lõikes aastatel 2000–2011; http://www.mnt.ee/index.php?id=12996).

Tallinna-Monte Carlo ralli

Ojulandi sponsitud auto võitis Tallinna-Monte Carlo ralli, mitte Tallinn-Monte Carlo ralli, sest eesti ortograafia järgi peavad rindliikmed elik -täiendid olema niisugusel juhul omastavas käändes (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. Sidekriips. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81; Erelt, Mati 2000. Rinnastusseiku. – Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 103–106; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/rinnastus.html).

Kõneeristustest ilma jäänud sisejulgeolekujõud

Liibanoni sisejulgeolekujõududele (ingl Internal Security Forces, lüh ISF) ei antud telefonikõnede eristusi 'väljavõtteid' ehk kõneeristusi 'kõneväljavõtteid', mitte telefonikõnede erisusi 'eriomadusi; erinevusi' või kõneerisusi 'kõne eriomadusi; kõneerinevusi' (Nael, Merili 2011. Kindral: Liibanoni telekom ei andnud röövitud eestlaste kõnede andmeid. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 26. mail; http://uudised.err.ee/index.php?06229429; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006; Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/).

Internal Security Forcesi eesti vaste on sisejulgeolekujõud, mitte julgeolekujõud, mis on ülemmõiste (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Leksikoloogia. Leksikaalsed suhted. Hüponüümia. – Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=4&id=527).

E-mail ja selle mugandid

Eesti ortograafia järgi pannakse tsitaatsõna e-mail kaldkirja või kui see pole võimalik, siis jutumärkidesse muust eesti tekstist eristamiseks. Võõrkeelset mõistet tuleb käänata ülakomaga, millele järgnev eesti käändelõpp kirjutatakse püstkirjas: videost e-mail'ini või "e-mail"'ini. Tsitaatsõna e-mail asemel võib julgesti tarvitada võõrsõna meil, e-post või elektronpost, mis kirjutatakse vertikaalkirjas: videost meilini, e-postini või elektronpostini. Omal kohal on ka e-kiri ehk elektronkiri ja välkpost (Raadik, Maire 2000. Tsitaatsõnad. – Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 153–156; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/tsits.html; Leemets, Tiina 2000. Inglise-eesti pisisõnastik. – Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 39–41; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/sonastik.html; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2005. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. Laen- ja tsitaatsõnade õigekiri; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=20; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Jällenägemine

Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva kohtusin ma oma maastikurattaga ebatavalisel moel Aleksandr Kordonetsiga, kellega sai enam kui kümme aastat tagasi mängitud võrkpalli Harku järve ääres. See side ilmnes nii pea, kui olin ta poole pöördunud ja pakkunud tuge, mille 23-aastane noormees vastu võttis. Äratundjaks ja ühise möödaniku meenutajaks oli Aleksandr, sest me polnud pärast läinud kümnendi algust kokku puutunud. Pidasime Meelespea Maxima kaupluse juurest Järveotsa Maxima esiseni maha südantsoojendava vestluse, mille vältel sai silmade eest läbi lastud, kuidas ta klassivenna Mart Mikiveriga kuid ühistest rannavollemängudest osa võttis.

Tsitaatväljend

Eesti ortograafia järgi tuleb ladinakeelne väljend persona non grata kirjutada kaldkirjas või panna jutumärkidesse muust eesti tekstist eristamiseks (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Täheortograafia. Tsitaatsõnade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=33).

Ingliskeelse laulu pealkiri eestikeelses tekstis

Eesti ortograafia järgi tuleb nii oma- kui muukeelse laulu nimi eestikeelses tekstis panna jutumärkidesse: " .. Eestit esindanud Getter Jaani oli lauluga "Rockefeller Street" teises poolfinaalis üheksas." Kui ingliskeelse muusikateose pealkiri koosneb rohkem kui ühest sõnast, siis kirjutatakse ingliskeelse maailma levinuima praktika alusel olulised mõisted suure algustähega ja väheolulised väikese algustähega (nt "Listen to Your Heart"). Akadeemiliste ringkondade liikmed ja raamatukoguhoidjad, kes väljendavad ennast inglise keeles, eelistavad heliteost pealkirjastada tihti esisuurtähega ja kasutada vajadusel pealkirja sees suurtähte ehk teevad nii nagu meil on kombeks (nt "Listen to your heart", "Ema süda", "Toccata and fugue in D minor" ja "Duett viiulile ja klaverile A‑duur”) (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2011. – Keelenõuvakk. Nimed ja nimetused. Teoste, dokumentide jm pealkirjad; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=70; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Algustäheortograafia. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7; Trask, Larry 1997. Capital letters and abbreviations. Capital letters. – Guide to punctuation. University of Sussex; http://www.informatics.sussex.ac.uk/department/docs/punctuation/node27.html).

Kikukas

Tuletis kikukas tähendab hammast, kui see on moodustatud lastekeelendist kiku 'hammas' ja liitest -kas, või liiget, kes kuulub õrnutsevalt Kiku ehk Kristina, Kristiina või Kristeli seltskonda. Suure algustähega isikunimeline derivatiiv Kikukas on saadud hellitusnimest Kiku, millega on peetud silmas Kristinat, Kristiinat või Kristelit. Näiteks on hüütud Kikuks olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Nimisõnamoodustus. Nimisõnaliited. Isiku- ja asjaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id=330; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 494–497; Nilk, Andrus 2010. Eesti suusakoondise kuum tuumik: endiselt Kiku, Jack ja A. V. – Eesti Päevaleht 18. jaan.; http://www.epl.ee/artikkel/486443).

Maksustamine vajaks ülevaatamist, mitte ümbervaatamist

Eesti ortograafia järgi on korrektne kirjutada, et ettevõtte tulumaksustamine vajaks ülevaatamist, mitte ümbervaatamist, mis on otsetõlge venekeelsest nimisõnast пересмотр (Liivaku, Uno 2001. Väike soovitussõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 176; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006; Vene-eesti sõnaraamat 2000. Toim. Helle Leemets, Henn Saari ja Rein Kull. Koost. Tiiu Erelt jt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ves/).