Liikuvuskorraldus

Liikuvuskorraldus mobility management'i sisutäpse omasõnalise vastena kõlab sama hästi kui liikluskorraldus. Kummalgi juhul lõppeb täiend- ja põhiosa us-lõpulise keelendiga ning esineb häälikuline harmoonia. Eesti Keele Instituudi eurokeelekorraldajate Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli asjatundjatega koordineeritud oskussõna on veidi lühem ingliskeelsest vastest ja pole sõnaühend, vaid suupärane liitsubstantiiv. Mõistet liikuvus on kasutatud mobility centre'i, mobility plan'i, mobility manager'i ja urban mobility'i eestindamisel (Eesti Keele Instituudi eurokeelehoole 2009. – Uued terminid 2009. Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega kooskõlastatud termineid; http://eurokeelehoole.eki.ee/index.php?p=3&ID=20).

Liikuvuskorralduse sünonüümidena võib tarvitada võõrsõnalise täiendosaga liitsõnu mobiilsuskorraldus, -juhtimine ja -ohjamine. Samuti sõnaühendeid mobiilsuse korraldus, mobiilsuse juhtimine ja mobiilsuse ohjamine. Madalstiilne laensõna manageerimine pole kirjakeelne ning seepärast on ebasoovitatav pruukida sõnaühendit mobiilsuse manageerimine institutsionaalses ja täppissuhtluses (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Ajavahemik algus- ja lõpukuupäevaga

Algus- ja lõpukuupäevaga ajalõigu avaldamisel tuleb eesti ortograafia järgi kuu nimetus kirjutada väikese algustähega ning kasutada algus- ja lõpudaatumi vahel sidekriipsu asemel mõttekriipsu nõnda, et mõttekriipsu ees ja järel poleks tühikut. Seega on ajavahemiku üks esitusvõimalusi järgmine: 1.–3. septembril, mitte 1. - 3. Septembril (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Numbrite kirjutamine. Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=10&id=74; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2010. – Keelenõuvakk. Õigekirjutus. Numbrite kirjutamine; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9; Mund, Argo 2008. Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Koost. ja toim. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://keeleabi.eki.ee/pdf/218.pdf).

Organisatsiooni kohaliku haru nimi

Järgmisena saab lugeda juuli lõpus registreeritud Wikimedia Eesti MTÜ nime puudutavat kommentaari, mis pärineb Wikimedia Eesti MTÜ arutelu veebilehelt Interneti-aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:MT%C3%9C_Wikimedia_Eesti#Nimi.

Kui kohanimi Eesti on mittetulundusühingu nimes viimasel kohal, siis see pole kooskõlas eesti ortograafiaga (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Algustäheortograafia. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7&id=40). Nii et õige lahendus oleks järgmine: MTÜ Eesti Wikimedia (nagu äriühingu, AS-i Eesti Statoil puhul), mitte MTÜ Wikimedia Eesti.

Kui ühingu liigi nimetust „mittetulundusühing“ kavatsetakse alati kasutada kõige lõpus (s.o Wikimedia Eesti MTÜ), siis on kõik tõene (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81). Vääralt toimitaks siis, kui lausutakse Wikimedia Eesti, selmet sõnada Eesti Wikimedia, sest peetakse ju silmas Eesti Wikimediat, mitte Wikimedia Eestit tähenduses 'Wikimedia omanduses olev, loodud või kujuteldav Eesti'.

Kui kohanime Eesti soovitaks ära tuua mittetulundusühingu nimes inglise keeles, sest Wikimedia on ingliskeelne nimi, siis oleks korrektne panna nimeks MTÜ Estonian Wikipedia (nagu äriühingu, AS-i Estonian Air puhul) või MTÜ Wikipedia of Estonia (nagu Eesti Panga ingliskeelse nime Bank of Estonia puhul), mitte aga MTÜ Wikipedia Estonia.

Järgmine võimalus on jätta Wikimedia tuntust arvestades ja lühidust taotledes kohanimi ära, sest nimi mittetulundusühing Wikimedia viitab juba ise sellele, et asutus on registreeritud Eestis. Nõnda et isikute vabatahtliku ühenduse nimi saab olla mittetulundusühing Wikimedia (nagu äriühingu, aktsiaseltsi Stockmann puhul).

Kui kohanimi Eesti on ühenduse nimes eesti keeles, siis võib nimes kasutada Wikimedia asemel eestikeelset vastet, mis on Vikimeedia. Nõnda et nimeks saab olla MTÜ Eesti Vikimeedia. Varem on tarvitatud ühenduse asukohamaa keelega haakuvamat nimekuju (Wikipedia 2010. – Wikimedia Foundation. Projects, initiatives and chapters. Local chapters; http://en.wikipedia.org/wiki/Wikimedia#Local_chapters).

Isegi siis, kui kohanime ei jäetaks Eestis loodud ja registreeritud isikute vabatahtliku ühenduse nimme, ent otsustataks Wikimedia asemel pruukida selle eesti- ehk riigikeelset vastet, siis oleks meil eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks mittetulundusühing Vikimeedia. Nii et ühingule viitava täiendi (s.o mittetulundusühing) või lühendita (s.o MTÜ) kutsutaks asutust eestipäraselt Vikimeediaks.

Tuuleenergia tootmine saartel

Lisan oma üleeilsele samateemalisele Twitteri säutsule, et tuulepargist oleks saanud kasu nii ettevõtja kui vormsilased, kui oleks jõutud tingimustes kokkuleppele (Kodres, Mari 2010. Arendaja tahab Vormsile püstitada ligi 20 tuulikut. – Eesti Päevaleht 23. märtsil, nr 67; http://www.epl.ee/artikkel/494039&page=1; Puura, Erik 2010. Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta. – Keskkonnaabi 11. apr.; http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi-kohta/).

Tuuleparkide tõttu hukkunud lindude arv on enamasti väikene. Kordades sagedamini saavad sulelised surma liikluses, küttimisel ja elektriõhuliinides (Õunpuu, Janar 2005. Tuuleenergia ajalugu ning inimeste suhtumine enne ja pärast tuulepargi püstitamist. Tallinna Ülikool. Matemaatika-loodusteaduskond. Keskkonnakorralduse õppetool. Seminaritöö; http://www.tuuleenergia.ee/uploads/File/Seminaritoo.pdf; Entec 2002. Noarootsi valla üldplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine; http://www.noavv.ee/lisad/kk_mojud.doc; Kongi, Kärolyn 2008. Oleme nii suured kui suureks end mõtleme. – Hiiu Leht 28. nov.; http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=5931).

Odavama tuule- ehk taastuvenergia tootmisega tekitatakse märksa väiksemaid kahjusid ja riske keskkonnale kui taastumatutest energiaallikatest energia produtseerimisel (Davidson, Osha 2010. Study: solar power is cheaper than nuclear. – The Energy Collective on 27th July; http://theenergycollective.com/oshadavidson/40559/study-solar-power-cheaper-nuclear; Keller, Edward A. 2001. Some facts about nuclear, solar and wind power; http://www.naturestudy.org/pdf/SolarNuclearWindPower.pdf; Alcorn, Zane 2006. Wind vs nuclear energy? No competition. – Green Left Weekly nr 682; http://www.greenleft.org.au/node/35169).

Erinevate huvide ja ebateadlikkuse tõttu soodustatakse tasuva alternatiivenergia kasutuselevõttu teataval määral (Nael, Merili 2010. Professor: Eestis tasub päikeseenergiaga tegeleda. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 5. aug.; http://uudised.err.ee/index.php?06211488; Eestimaa Looduse Fond 2010. – Rohelise Eesti energiakavast; http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020; Nõlvak, Rainer 2006. Roheline energiakava 2020. Esitlus Ühiskondliku Leppe foorumil "Quo vadis, Eesti energeetika?" 27. apr.; http://www.lepe.ee/5324; Eriksson, Jimmy 2010. A world fully powered by renewable energy by 2030; a case study. – Renewable Power News on 8th June; http://www.renewablepowernews.com/archives/1432).

Fotol on Esivere tuulepargi tuulik eestvaates, mida sai pildistatud 2007. aasta Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Matsalu?".

A comment of "Sticking the public with the bill for the bankers' crisis"

Below you can read my comment about Naomi Klein's article "Sticking the public with the bill for the bankers' crisis", which locates on Internet address http://www.thenation.com/article/36771/sticking-public-bill-bankers-crisis and what was nicely shared by my friend at Facebook.

Strikers of mentioned countries have not small debts and they have been run with deficit budgets for years. The west has lived on loans and it would not be normal, if lending continues in such extent. So cuts and serving the loans are necessary. As private individuals or/and in the organisations we try to spend as much as we earn, not contrariwise.

Governments have tried and are trying to take a responsibility during the crises, but they have to with supervisors observe the situation in economy and influence developments, when it is suggested. A problem is, that they have not done it enough and will not do so due to different reasons. People are controversial more or less and making money also on good times can not be possible without consumers, who we all are despite volume. Like decisions, what are done or influenced by us or/and by those, who have been elected.

Tordi Minutike retsept

Tordi taina tegemiseks läheb tarvis järgmisi toiduaineid:

1) kaks kanamuna nii munavalge kui rebuga;
2) 200 grammi ehk klaas suhkrut;
3) 200 grammi ehk klaas moosi, milleks võib olla mustsõstra-vaarikakeedis;
4) 200 grammi ehk klaas keefiri;
5) 400 grammi ehk kaks klaasi nisujahu;
6) poolteist teelusikatäit söögisoodat.

Pärast nimetatud komponentide korralikku läbisegamist tuleb panna tainas, ütleme, Tupperware'i silikoonist koogivormi, mis on seespidiselt määritud 20 grammi kaaluva võiga. Täidetud vorm paiguta või paigutage ahju, kus tainas saab küpseda 180-kraadisel temperatuuril 30–40 minutit või madalama soojuse puhul kauem. Kui tainas on ahjus tahkestumas, siis võib teha küpsetisse auke õhu väljalaskmiseks, et see ei paisuks liiga palju.

Kui tordi alus on valmis, siis tuleb küpsetist lõigata suure noaga ettevaatlikult külgedelt keskpunkti suunas liikudes pooleks, et tekiks kaks osa, mida kata või katke ühtlaselt kreemiga, mille tegemiseks läheb vaja järgmisi produkte:

1) 250 grammi hapukoort;
2) 200 grammi ehk klaas suhkrut;
3) 60 grammi võid.

Pärast ära toodud kolme osise läbisegamist kuumuta või kuumutage potti pandud kreemi tasasel tulel, et moodustuks ühtlane mass. Viimase saavutamisel peab sulatis seisma 10 minutit, et kanda paksemat sorti kreemi nii tordi alumisele kui ülemisele kihile. Nõnda et kui koogi esimene korrus on kreemitatud, siis tuleb panna peale teine korrus ja määrida sellelegi kreemi äärest ääreni.
 
Tordi pealist võib kaunistada üksteise kõrvale paigutatavate vaarikatega, et neist moodustada serva lähedalt ring, mille sisse saab vaarmarjadest teha arvu kakskümmend neli juhul, kui kook kingitakse 24-aastaseks saavale või saanud sünnipäevalapsele. Ülaossa, kuhu jääb toodud näitel vaba ruumi, on võimalik vabarnitest koostada tilde või muud pähetulevat. Kui dekoreerimisega ollakse ühel pool, siis peab tordi panema külmikusse, kus kreem tahkub ja kook oma ilmet säilitab.

Tordi transportimisel tuleb kanda hoolt, et kook poleks kaldu, sest vastasel korral koonduvad vabarnid päikeselisel kevadpäeval ühele poolele ja moondub vaarikatega pealis.

Võõrnimede käänamine

Apple'it, Nokiat ja Skype'i, mitte Apple't, Nokia't ja Skype-i (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. Ülakoma. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://bit.ly/9MJKoE; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2010. – Keelenõuvakk. Vormiõpetus. Võõrnimede käänamine; http://bit.ly/c5t6me).

Eelis taastuvenergiale

Käesoleva aasta 31. mai „Osooni“ 13. saateminutist saab teada, et Saksamaal otsustati 2000. aastal anda elektrivõrgus eelis taastuvenergiale ja praeguseks ollakse juba aastaid suurima tuuleenergia tootmisvõimsusega riik Euroopa Liidus. Eestis, kus tuuleparkide arendajad on aastaid olnud valmis keskkonnasäästlikumalt tootma energiat rohkem kui meil aasta vältel tarbitakse, võiks teha seda sama (Reimer, Andres 2008. Tuulikutaotlusi on esitatud rohkem kui kogu Eesti elektrit tarbib. – Eesti Päevaleht 27. veebr; http://www.epl.ee/artikkel/420211; Randlaid, Sven 2010. Veskimägi: taastuvenergia toetuse maksmist tuleks piirata. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 2. juunil; Wikipedia 2011. – Wind power in the European Union. Statistics. Total capacity; http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_the_European_Union#Total_capacity).

Fotol on Esivere tuulepargi tuulik tagantvaates, mida sai pildistatud 2007. aasta Roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Matsalu?“.

Estonian compared to English

Today I commented at Facebook a humorous story "The origins of the Estonian language" and referred to Charles Taylor, who has written that "simple, complex, degenerate and primitive languages are figments of the imagination" (Taylor, Charles 1991. Is there any such thing as a primitive language? — Creation, v 13: 2, p 24; http://bit.ly/cr9ZpA; The Press 2008. — No such thing as a primitive language; http://bit.ly/cryXMT). In Estonian there is fourteen cases, but in English twelve tenses in active voice.

Maa liikumine

Kuna ma märkisin kursuse "Sissejuhatus filosoofiasse" eile kell 14.15 alanud epistemoloogia teemalisel seminaril, et väidetavasti laps tunneb käima õppimisel Maa pöörlemist ehk liikumist, ent ma ei leidnud sellele kinnitust Internetist, siis palun kontrollimata mõtte lausumise pärast vabandust. Mulle ei meenu, kust ma olen saanud rutakalt esitatud idee osaks. Ise ma tõenäoliselt poleks tulnud selle peale, et käima õppiva lapse tasakaalu hoiu ja Maa tiirlemise vahel on sõnatud seos.

Küll ma leidsin Interneti-aadressil http://curious.astro.cornell.edu/question.php?number=665 doktorite Sabrina Stierwalti ja Dave Rothsteini ingliskeelse vastuse, kust saab lugeda, kuidas inimene suudab tunda Maa liikumist. Interneti-aadressil http://www.teadus.ee/?p=3139 olevas artiklis "Kui ilmataat on inimene?" on teadusajakirjanik Tiit Kändler kirjutanud, et inimene ei tunne ühegi meelega Maa pöörlemist.

Maa tiirlemist saab vaadata Interneti-aadressil http://video.google.com/videoplay?docid=-5041127474937930014#docid=-6965323239028238315. Maa ja Päikese vahekorra videod leiab võrguaadressidelt http://www.youtube.com/watch?v=lkWyM-M8o0c ja http://footage.shutterstock.com/video.html?id=256957.

"Sissejuhatus filosoofiasse" eetikaseminar

Aitäh sümpaatse õpetuse, juhatuse ja mõttevahetuse eest eilsel kell 14.15 alanud kursuse "Sissejuhatus filosoofiasse" eetika teemalisel seminaril Tallinna Ülikoolis!

Interneti-aadressil http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23561925 saab lugeda loomade moraalitundest. Delfiinide eneseteadvusest aga võrguaadressil http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1603&pg=1 olevalt veebisaidilt, kust saab uudist ka järelkuulata.

Õnne tähendusi "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" on võimalik vaadata järele Interneti-aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C3%B5nn&F=M.

"Tõe ja õiguse" kolmandas osas sai soo peal surma Ants (Tammsaare, A. H. 1968. Tõde ja õigus 3. köide. Kolmas trükk. Tallinn: Eesti Raamat).

Hiljutiste dokumentide puudus OpenOffice.org

Kui millegipärast näitab OpenOffice.org-i faili 'file' menüü 'menu' hiljutiste dokumentide 'recent documents' käsk, et dokumente pole 'no documents', aga faili või failidega on tehtud tööd ja nii peaks olema kirjas, siis leiab ingliskeelse lahenduse sellele probleemile OpenOffice.org-i foorumi teema "No recent documents and crashing on closing" veebilehelt Interneti-aadressil http://www.oooforum.org/forum/viewtopic.phtml?t=91078.

Nimetatud võrgulehe link tuuakse ära tulemuslehel, kui lasta Google'il otsida nõnda: "recent documents" empty OR blank OR no documents OR missing OpenOffice.org.

Põgusalt filmist "Avatar"

Järgmisena saab lugeda James Cameroni kirjutatud ja lavastatud ulmelise linateose kogemisest tulenenud mõtteid, mis sai pandud kirja enam-vähem samal kujul suhtlemisel Windows Live Messengeritsi.

"Avatar" on sümpaatne eeskätt sisu tõttu, sest see on kui põimik kultuurist ja juhib tähelepanu tollele, et inimesed on oma ekspansionistliku tegevuse tõttu hävitavad ning on kaugenenud sidemetest nii oma esivanemate kui ümbritsevaga. Kiitus James Cameronile, et ta võttis vaevaks teha filmi, mis juhib tähelepanu keskkonnale, seostele ja armastusele! Olulisimatele asjadele, milleta elamine on ja oleks raske.

Cameronil usutavasti polnudki kavas midagi uut anda edasi neile, kes saavad asjadest niigi küllalt aru ja püüavad kasutada aega mõttekamalt. Inimesed on tavaliselt vastuolulised. Neid saab mõjutada heal korral kunstitsi, mida tegi "Avatari" stsenarist-režissöör, ja halval korral vapustusetsi elik tagasilöögitsi. Pole hea, kui inimesed muutuvad tuimemaks ja lasevad küünikutel toimetada edasi. Uut pakkus Cameron tehniliselt, mida ka reklaamiti loosungiga "Unustamatu kolmemõõtmline elamus!".

Film ja televisioon žanritena on nii kallid, et olemasolevate reeglite järgi edu saavutamiseks toetusteta ei pakuta tihti midagi värsket. Hulk vastuvõtjaid, kes oleksid nõus maksma audiovisuaalse teose eest ja jälgima auvist algusest lõpuni, kalduvad tahtma midagi kergemini mõistetavat. Inimesele meeldib harilikult see, mis on talle tuttav õpetuse kaudu ja mis läheb rohkem kokku tollega, mida ta on hakanud eelistama.

Aadressi tühja rea peide OpenOffice.org

Kui on tarvis leida vastust küsimusele, kuidas saab aadressi ühte või enamat tühja rida 'empty or blank row or line' ära peita 'to hide' siltide 'labels' koostel OpenOffice.org-i Writeris, siis leiab sellele ingliskeelsed vastused Interneti-aadressidelt http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/openoffice_how_to_suppress_the_address2_line ja http://wiki.services.openoffice.org/wiki/Documentation/OOoAuthors_User_Manual/Writer_Guide/Removing_blank_lines_in_addresses#Printing_envelopes. Nimetatud asukohtades olevate juhisteni jõuab pärast guugeldamist märksõnadega address suppress label OpenOffice.org. Antud teemal on Solveig Haugland abiks ka oma ingliskeelse OpenOffice.org-i ainelise blogiga võrguaadressil http://openoffice.blogs.com/openoffice/.