Arvud ühest kümneni

    Numbrid inglise nimedega tähevihikusse kirjutamiseks tahvlilt

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	2 – TWO	3 – THREE	4 – FOUR
5 – FIVE	6 – SIX	7 – SEVEN
8 – EIGHT	9 – NINE	10 – TEN

    Numbrid inglise nimedega tähevihikusse kirjutamiseks mapist

 

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	4 – FOUR	7 – SEVEN	10 – TEN
2 – TWO	5 – FIVE	8 – EIGHT
3 – THREE	6 – SIX	9 – NINE

    Numbrid inglise ja eesti nimedega vasakult paremale

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	2 – TWO	3 – THREE	4 – FOUR
ÜKS	KAKS	KOLM	NELI
5 – FIVE	6 – SIX	7 – SEVEN
VIIS	KUUS	SEITSE
8 – EIGHT	9 – NINE	10 – TEN
KAHEKSA	ÜHEKSA	KÜMME

    Numbrid inglise ja eesti nimedega ülevalt alla

	NUMBERS – NUMBRID
1 – ONE	4 – FOUR	7 – SEVEN	10 – TEN
ÜKS	NELI	SEITSE	KÜMME
2 – TWO	5 – FIVE	8 – EIGHT
KAKS	VIIS	KAHEKSA
3 – THREE	6 – SIX	9 – NINE
KOLM	KUUS	ÜHEKSA

   Numbrite inglise keeles õppimise video lastekas.ee-st leiab aadressilt http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&id=974.
   Aadressil http://dictionary.cambridge.org/ asub Cambridge'i Ülikooli Kirjastuse (ingl Cambridge University Press) sõnaraamat, kus tuuakse ära sõnade hääldused nii kirjas kui helis. Näiteks one'i ehk number ühe artikulatsiooni saab kuulata aadressil http://dictionary.cambridge.org/dictionary/british/one_1?q=one siis, kui klõpsata kuvatud veebilehel lühendile UK või kõlarikesele. Kaldkriipsude vahel on rahvusvahelised foneetilised märgid (Wikipedia 2011. -- International Phonetic Alphabet; http://en.wikipedia.org/wiki/International_Phonetic_Alphabet). 
    Aadressilt http://portaal.eki.ee/dict/ies/ leiab "Inglise-eesti masintõlkesõnastiku" Eesti Keele Instituudilt.

L-tähest aabitsas

    Järgmisena saab lugeda l-täh(t)e(de)ga sõnadest Pilvi Kula aabitsa lehekülgedelt 18–19.
    [Laa] on la hääldus (EKSS). Muusikateoses "Oma laulu ei leia ma üles" on refrääniks "laa-laa-la-la-la-laa" (Laulud.ee), mis on tõestus sellest, et la'd kasutatakse laulmisel.
    Lii on mitme erineva suurusega pikkusühik (kohati ka pindala‑ ja massiühik) Hiinas ja teistes Aasia maades (EKSS). Pöide kihelkonnas tähendab lii rähni häälitsust. Kui [rähn] inimest näeb, siis teeb lii lii lii (EMS V, 21: 172). Teiseks on lii l-tähe vananenud nimi idamurde lõunaosas, Kursi, Kolga-Jaani, Häädemeeste ja Saarde kihelkonnas (EMS IV, 19: 750). Lii on ka naisenimi.
    Loo on nimisõna lood omastavas käändes (EKSS).
    Luu on ka peale "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavate tähenduste välimus piltlikus mõttes. See on mõnusa luuga inimene (EKMS II: 705).
    Aal, -i on näkk Lutsi kihelkonnas (EMS I, 1: 49). 1866. aastal Tartus ilmunud "Emmajöe Öpikus" on Lydia Koidula nimetanud libahunti ehk soendit aaliks elik soeaaliks (EKMS I: 240).
    Iil, -i on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele tähendustele kord Jõelähtme kihelkonnas. Läks oma iili 'korda' (EKMS II: 64).
    Ool, -u ehk Oole on mehenimi, mis paistab olevat vananorra mehenime Áleifr mugand. Olevipäev (oolepipäev) ehk olupäev ehk olipäev ehk oolepäev '29. juuli' Pühalepa kihelkonnas: oolepäeval keedeti esimene kord uusi kartuleid, tapeti lammas ka | oolepäeval lõpeb heinategu ja algab lõikus (EKMS III: 463).
    Uul, -i on tuletatud tänava vananenud sünonüümist uulits (EKMS I: 240).
    Laal, -u on laul Hiiu-, Saare- ja Muhumaal (EKMS II: 446; Wiedemann 1973: 470).
    Liil on nimisõna lii ja naisenimi Lii alalütlevas käändes.     
    Substantiivi luul tähendused leiab "Eesti keele seletavast sõnaraamatust". 
    Lai, -a on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele selgitustele lahja Helme, Nõo, Võnnu, Kambja, Otepää, Rõngu, Sangaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonnas. Otepää murrakus on lai taine ja puraviku torikosa, mis on narmaline ja mittesöödav (EMS IV, 20: 850; EKMS III: 767). Ülekantult on lai veel kõlvatu. Elab laia elu. Läks laiale teele (EKMS II: 203).
    Loi, omastavas loi, `loime (Krk), tähendab Paistu, Karksi ja Helme kihelkonnas hasplit. Loi on Mustjala ja Muhu murrakus loib. Kaarma ja Pöide kihelkonnas tähendab loib kehva jalatsit (EMS V, 22: 344). Pöide ja Muhu murrakus on loi maa sees kivikihtide või kõvemate mullakihtide vahel olev pehmem, nõrgem mullakiht või tühi ruum (EKMS I: 1206).
    Lui tähendab Saaremaal võrgunõela (EKMS IV: 622). Mehenimi Lui on Louis mugand (Nordic Names).
    Lilli on naisenimi. Lilli on ka nimisõna lill mitmuse osastavas (EKSS).
    Laili on naisenimi.
    Liia on naisenimi (Nordic Names). Omadussõna liia on liiga Kodavere ja Pöide kihelkonnas (EMS V, 21: 172). Viimase lastekeeles tähendab see pliiatsit (EKMS II: 441). Liia on omadussõna liiga omastavas käändes (EKSS).
   "Lii lao!" puhul tähendab "lao" puulehti korrapäraselt asetama käskivas kõneviisis (EKSS; ÕS 2006; Kula 2006: 19).

Allikaloend

    Behind the Name; http://www.behindthename.com/.
    Berta; http://www.folklore.ee/Berta/index.php.
    EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    Eesti mõisaportaal; http://www.mois.ee/.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/. 
    EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–. 1994–. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.
    Kula, Pilvi 2006. Aabits. Valmistume kooliks. Tallinn: Koolibri.
    Laulud.ee; http://www.laulud.ee/. 
    Nordic Names; http://www.nordicnames.de.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    TheFreeDictionary.com; http://www.thefreedictionary.com/.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.    
    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.

Kasutatud lühendeid

    Krk = Karksi (murrak)

Kured on hakanud kogunema

Kurekesed, ritta-ratta,
minu hobu ette,
suitsed suhu, päitsed pähe,
kirjud kindad kätte!

Tegevused luuletuse lugemisel vastavalt salmireale:

1. k-hääliku korral sammuda kohapeal ja r-hääliku puhul teha sirgete kätega tiivaliigutusi vastu külgi;

2. olla kohapeal või astuda sammu jagu ette;

3. s-hääliku korral plaksutada käsi ja p-hääliku puhul noogutada pead;

4. k-hääliku korral sammuda kohapeal. Lisaks võib libistada üht kätt üle teise käe selja (kinnastamiseks).

Luuletus ja tegevused

Jrk	Luulerida	Tegevused
1.	Kurekesed, ritta-ratta,	K-hääliku korral sammuda kohapeal ja r-hääliku puhul teha sirgete kätega tiivaliigutusi vastu külgi;
2.	minu hobu ette,	olla kohpeal või astuda sammu jagu ette;
3.	suitsed suhu, päitsed pähe,	s-hääliku korral plaksutada käsi ja p-hääliku puhul noogutada pead;
4.	kirjud kindad kätte!	k-hääliku korral sammuda kohapeal. Lisaks võib libistada üht kätt üle teise selja (kinnastamiseks).
Häälimine ja liikumine
Jrk	Hääldus	Tegevused
1.	[K]-[k],	Astuda kohapeal vasaku ja parema jalaga;
2.	[r]-[r],	teha sirgete kätega tiivaliigutusi vastu külgi;
3.	[s]-[s],	plaksutada käsi;
4.	[p]-[p],	noogutada pead;
5.	[k]-[k]!	astuda kohapeal vasaku ja parema jalaga.

Seli

    Seli, vanas kirjaviisis Selli, on endine Lasnamäe V mikrorajoon, mis on saanud asumiks 1991. aastal. Nimi on antud seal läheduses asunud Väo (Priisle) küla Seli talu nime järgi (LL 2009: 3; Nerman 1998: 273; Tallinn II: 169b).
    Priisle küla tekkis praeguse Priisle asumi kohale Väo külast põhja pool asunud Väo linnamõisa maamüügist (EE 7: 472b; EE 10: 561b; Tallinn II: 341b). See maa-ala hõlmas nii Priisle kui Kuristiku asumi (Tallinn II: 90b–91a).
    Tallinna asumitele on antud nimed enamasti vanade kohanimede järgi. Mõned neist on üsna vähe tuntud. Näiteks peale Seli on veel Mustakivi, mis on saanud oma nime Kuristiku küla talult (Tallinn I: 303b). 
    Väo küla paiknes Pirita jõest läänes ja mõlemal pool Peterburi teed. Selle kohta on teateid "Taani hindamisraamatus" aastast 1241 (Uvæ tho). Väo küla maa-alal on olnud muistne pronksiaega ulatuv asustus.1984. aastal avastatud Väo muinasasula suurus on üle 5000 m² ja too paikneb kahel pool Tallinna ringteed. Intensiivsem elutegevus langeb viikingiaega ja järgnevatesse sajanditesse. 15. sajandi algul oli Väo külas 13 talu ja vesiveski. 1975. aastal liideti Väo ja Priisle küla Tallinnaga (EE 10: 561; Nerman 1998: 16; Tallinn II: 340b–341b).
    Väo küla suuremate ja jõukamate talude hulka kuulunud Seli talul oli peremeheks Karl Luuk, kes oli tuntud kohalik seltsitegelane, Kaitseliidu liige 1918. aastast ja kes sai Iru vallavanemaks 1941. aasta septembris (Nerman 1998: 106, 148, 273, 276, 302).
     "Väikesest murdesõnastikust" selgub, et seli on Viru-Nigula kihelkonnas ehk murrakus selis (VMS II: 400a), mis on "Eesti keele seletava sõnaraamatu" ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006" järgi kalanduses 'võrgulina ääristav (tugev) nöör'. Andrus Saareste "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks" osutab, et "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" peatükis "Võrk" tähendab seli Saaremaal selist vastavalt Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaaramatule" (EKMS IV: 630). Viimases seisab järgmine selgitus: Strick zum Einfassen (eines Segels oder Netzes) '(purje, võrgu või nooda) äärenöör' (Wiedemann 1973: 1029).

Allikaloend

    EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.

    LL = Lasnamäe Leht 2009. – Lasnamäe 16 asumit. Seli asum. August, nr 90; http://www.tallinn.ee/est/g1070s45716.
    Nerman, Robert 1998. Lasnamäe ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    Tallinn = Tallinn. Entsüklopeedia I–II. 2004. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.