11. aug 2008

Suveilmast


Tulin äsja rattaga kesklinnast ja tõdesin sõidu aegu taas, et meil on ilusad ja parajalt soojad ilmad sel suil. Mitte nii suvised nagu praegu Pekingis, kus plusskraade on tihti 35 jagu ja teeb võistlemise Eesti tippsportlastele raskeks, ega nõnda palavad kui on olnud varem, mil kraadiklaas on näidanud vähemasti 26 soojakraadi. Ma elan ses mõttes õiges kohas ja too tõik tõstab tuju. Kui me kliimas saab kõik eluks vajaliku kätte, siis on kenasti.
Even though a lot of people, as well journalists in their channels, say that we don't have a good summer in Estonia, I think we do have. Every day is beautiful. It just can be sometimes nicer or in other words more suitable to our expectations. It seems that what do we think about the weather, depends on how we look. As you probably could
already assume.

5 kommentaari:

  1. Things to remember in every language:
    1) Stop and think before you start writing. Make your writing clear, helpful, friendly and polite.
    2) Prefer short words to long ones, simple to fancy.
    3) Keep your sentence lenght up to 15 - 20 words.
    4)Use active verbs as much as possible (SVO!).
    5)Avoid nominalisation.

    Smart man = simple writing. Fools try to use complicated terms and sentences to look smart.

    VastaKustuta
  2. Dear an anonymous author

    Thank you for a comment!
    1) Do you really think that I didn't thought before I wrote? Maybe you noticed that I don't comment often and when I do that in writing, I think a lot, what do I write. Were my thoughts unclear, unfriendly and impolite? In my point of view they weren't.
    2) Which words were the long ones? I didn't use them to my mind. In Estonian, which is my major language, is used compound words a lot and they can be long(er). But compound words like also in German enrich the usage of a language (e.g. gives an easy way to create new words).
    3) Well, I think that every author chooses him- or herself, how long are his or her sentences. My sentences stayed mainly into your suggested limits. If a sentence is not a simple sentence, then there is a reason. Even many novelists and philosophers use sometimes longer and (more) complex sentences. Interesting, why they do so? In Estonia, where in the end of the secondary school pupils have to write an essay on the state exam, isn't suggested to write only with simple sentences.
    4) Everyone chooses, how to express. If I have used or use passive, then again there is a reason or reasons for doing so.
    5) English is for me a foreign language, in what I am (quite) good at. I don't see a problem, if I have used nominalization. Does it really make so hard to follow my sentences, if I have used lexical nominalization?

    I have some tips for you too.
    1) Instead of you, I use my first and last name, when I comment here or there. I suggest you to do so as well. Be bold and take a responsibility for what you create.
    2) If you don't like, what you read (e.g. my blog's comment), then stop doing it. Read something, what you like (more).
    3) If you suggest something, then be friendlier, politer and don't underestimate that person, who you crticize, and its readers.

    I'm not a (very) good writer and that's way my text may not be so understandable like Ernst Hemingway's. If you really think that I try to look smarter than I am, when I use or I have used (more) complex sentences, then you are on a wrong path.

    Respectfully
    Uwe Riisenberg

    VastaKustuta
  3. Nuuh. Kas kõigil eesti keel meelest läinud.
    Ma kasutan kah kahte inglise keele sõna igapäevaselt: ok ja fuck.
    Aga minu point:
    punkt 1. kinnitan, et kõik mille U.R kirja paneb loeb ta vähemalt 5 korda üle.
    Oma inglise keele taset ei hakka näitama ja seda tõlkima ei hakka.
    punkt 2. olen nõus anonüümse keyboard wrrioriga
    punkt 3. warrior juhib 2-1
    punkt 4. ma ei saa pihta mida siin mõeldakse
    punkt 5. sama mis punkt 4.

    Tähtis oligi punkt 1, miks ma siia kommentaari panin. See oli kole märkus.

    VastaKustuta
  4. Nüüd jäi mu oma kommentaar mind häirima. See oli väga kiire mõtteavaldus ja võis tunduda veidi labane. Nüüd siis parandus.

    Mina kinnitan, et U.R mõtleb mida ta kirjutab.

    Rister

    PS! Vabandust eelmise ülesehituse pärast. Mul on veidi kiire.

    VastaKustuta
  5. Tere!

    Aitüma kommentaaride eest!
    Kuna anonüümne autor pruukis inglise keelt nagu minagi osalt oma blogi sissekandes, siis vastasin ta tarvitatud keeles.
    Siiski ma ei saanud ega saa aru endistviisi, kuidas eelistada veel lühemaid sõnu (,,prefer short words") nendele, mida kasutasin (artiklis ,,Suveilmast"). Nii nagu eesti keeles, tarvitatakse inglise keeleski sõna mõnikord puhul liitsõna (,,some-times"). Vot eesti keeles võib öelda lühemalt mõistet vahel pruukides, kuid inglise keeles on ,,sometimes" lühim selle tähendusega keelend 1996. aasta ,,Collins Paperback Thesauruse" järgi.
    Jah, muidugi võib ja saab väljenduda napimalt kui tegin seda mina. Nagu märkisin eelmises kommentaaris, mu ,,Suveilma" sententsid jäid enamasti 15--20 sõna piiresse.
    Neljandaks soovitas nimetu kommentaator pruukida võimalikult sageli tegevikku ja selle verbe tehtaviku asemel. Aktiivi kasutamise puhul juhtis ta tähelepanu, et sõnade järjekord peaks olema üles ehitatud nõnda: alus, öeldis ja sihitis. Tean, et mul esineb vigu sõnade järjekorra osas ja soovitus on asjakohane. Nii nagu ma eelistan tarvitada kord isikulist tegumoodi ja teine kord umbisikulist tegumoodi, vaheldub mul lause sõnajärgki.
    Viiendaks soovitati vältida nominaliseerumist (loe nominaliseerimisest inglise keeles aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Nominalization), mida tasub silmas pidada kirjutamisel, kuid mu meelest ei muuda teksti lugemist oluliselt raskemaks.
    Kena, et pandi kirja juhend ja avaldati arvamust! Kui võtta kommentaari tegevusjuhise äramärkimisena elik võtta eeskirja eeskirjana koos subjektiivse täiendusega, siis on see veel vahvam. Aitäh kaasamõtlemise ja -rääkimise eest veel kord!

    Uwe

    VastaKustuta