Kiitus õiguskantslerile, kes on töötanud selle nimel, et ajateenistus Eesti Vabariigis täidaks talle püstitatud eesmärke alandavate meetoditeta, millega tuli mulgi paraku tihti kokku puutuda lühikeseks jäänud tegevteenistuse aegu 2000. aastal Õhutõrjedivisioni (alates 1.7.2008 Õhutõrjepataljon) II patareis Tapal! Indrek Tedre asjakohast selgitavat kirjutist „Lubamatud karistused kaitseväes" saab lugeda tänase Eesti Päevalehe 3. leheküljelt.
17. dets 2008
Õiguskantsler: füüsilise karistusega suhtumise mõjutamine on täiesti keelatud
Kiitus õiguskantslerile, kes on töötanud selle nimel, et ajateenistus Eesti Vabariigis täidaks talle püstitatud eesmärke alandavate meetoditeta, millega tuli mulgi paraku tihti kokku puutuda lühikeseks jäänud tegevteenistuse aegu 2000. aastal Õhutõrjedivisioni (alates 1.7.2008 Õhutõrjepataljon) II patareis Tapal! Indrek Tedre asjakohast selgitavat kirjutist „Lubamatud karistused kaitseväes" saab lugeda tänase Eesti Päevalehe 3. leheküljelt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Siia ootaks nüüd pikemat seletust. Miks on see hea ja miks mitte. "Õigusriigis kehtivat proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitud eesmärgile" (RKPJKo 30.09.1998 - RT I 1998, 86/87, 1434). Inimeste põhiseadusi tohib teatud juhtudel piirata (juba sõjaväe teenistus on ju vabaduse ehk. ühe põhiõiguse piiramine).
VastaKustutaKas teatud harjutused ei saa mitte rohkem automatiseeritud kui neid peab tegema füüsiliselt ebamugavas asendis (nööpimine artiklist).
Kus lõppeb treening ja kust algab karistus.
Kindlasti ei väida ma, et õiguskantsler või sina eksid, aga sooviks natukene sügavamat arutelu enne ajakirjanduses ilmuva artikli järel poole valimist.
Hei Rister!
VastaKustutaTänan sind kommentaari eest!
Tean, et suur hulk inimesi (sh osa muga koos aega teeninutest) peab ajateenistuses praktiseeritud alandavaid meetodeid normaalseiks või vastuvõetavaiks viisideks kas või osalt soovitud resultaadi saavutamiseks.
Mida ma pean väärikuse riivamiseks? Seda, kui Õhutõrjedivisjoni II patarei 1. rühma jaoülem Herki Üts sikutas 2000. aasta jaanuaris nende rivistunud noorte vormidele õmmeldud isikunimesilte, mis polnud hästi kinnitatud. Teiseks terve rühma noorte naride ümber lükkamist või asemete segiajamist põhjusel, et ühel ajateenijal polnud jaoülema hinnangul tekk ja sel olev lina asemel küllalt proportsionaalselt paigutatud. Kolmandaks röökimist ajateenija peale sõnadega „Ei saanud aru või?" ja „Mida sa uimad?" põhjusel, et noore kontrollitavas kapis polnud asjad (sh hügieenitarbed) paigutatud talle meelepärases järjekorras ja vist riiuli servani. Kirjeldatud pöördumise viis alluva poole on „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku" (loe seda veebiaadressilt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1001219) 11. punkti rikkumine. Neljandaks vähemasti nelja ajateenija gaasimaskides ja täisvarustuses (sh enam kui 20 kilogrammi kaaluva seljakotiga) jooksma sundimist üle angaaride põhjusel, et nad kogemata põletasid mõnevõrra oma masinkootud sõrmikuid vastu välilaagri telgis olnud ahju. Muide, üks noor minestas pärast mõne kilomeetrist jooksu üle angaaride finišisse jõudmisel. Seepeale kõrgema auastmega tegevteenistujad ehmusid kergelt ja tõmbusid tagasi teadvuse kaotanud noore tõttu. Viiendaks kõrvaklappide kõrvadele laskmise mittelubamist õhtuse rivistuse aegu vaatamata sellele, et ühel noorel oli kõrv haige ja teine on põdenud varem aastaid kõrvapõletikku ning õues oli pakane ja tuuline ilm. Too teine, mina, pidin taluma jaoülema kärkimist siis, kui ma palusin mõnel korral korrata käsklust põhjusel, et ma ei kuule piisavalt hästi vasaku kõrvaga eemalt antud käsklust. Seitsmendaks mu mahajätmist mõnevõrra haigena vist kolmandal nädalal hommikuse jooksu aegu pimedas. Tükk maad eemal Tapa väljaõppekeskusest. Jaoülem, kelle isikunimi mulle ei meenu praegu, lausus mulle enne äraminemist, et tema ei kavatse haigestuda minu järele ootamise tõttu ja mul tuleb kehva enesetundega üksinda jõuda kasarmusse. Märgin, et ma olin tervena jooksmistel tihti eesotsas. Kaheksandaks noorte suitsetamise lubamist siis, kui jaoülem andis selleks loa vabal ajal ja noored nii enne kui pärast sigareti tarvitamist tegid kümneid kätekõverdusi. Neid alandavaid juhtumeid oli veel.
Kui õiguskantsler leiab, et „Väikeriigis võib isikute meelevaldne ja ebaõiglane kohtlemine kaasa tuua riigikaitse vajadustele vastupidise tulemuse –- kaitsetahte vähenemise ja soovitud riigikaitseliste eesmärkide mittesaavutamise," siis tal on mu arvates õigus. Kuna ma ei saanud sageli normaalse kohtlemise osaks (sh haigena Tapa väljaõppekeskuses), siis pärast tervenemist kopsupõletikust(!) aprillis Tallinnas, ma lasin teist korda kokku tulnud arstlikul komisjonil Mustamäe haiglas end välja arvata ajateenijate hulgast. Kuigi mul oleks olnud võimalik saada ravipuhkuse pikendust kuni vist juunis toimunud vasaku kõrva kuulmekile operatsioonist taastumiseni ja naasta pärastpoole Õhutõrjedivisjoni II patareisse. Lisan, et esimesele lõikusele järgnes hiljem teine, ja mu tagasiminek väeossa oleks lükkunud edasi.
Kui Indrek Teder arvab, et „Kui ajateenijatel on väljaõppe osas vajakajäämisi, näiteks mõni harjutus ei tule piisavalt oskuslikult või õige kiirusega välja, tuleb seda harjutada," siis ma olen taga nõus. Mitte aga anda käsklust teha kümneid kätekõverdusi teiste silme all tulirelva valesti käsitsemisel ja mahakukkumisel. Mu noore ajal käskluse andnud ülem ei teinud alati ajateenijaga kaasa kätekõverdusi. Meil oli 80 noore seas 2000. aasta näärikuul vähemasti mitu-setu noort, kes pidid käima vabal ajal jaoülema juures tegemas kümneid kätekõverdusi, mis oli neile määratud ühel või teisel põhjusel. Nii mul kui paljudel teistel kästi peale kätekõverduste tegemise kirjutada näiteks 2000 tähemärgist koosnev kirjand totakal teemal (nt „Miks ma sõin ära kõik banaanid üksikul saarel"). Mul tuli isegi Mustamäe haigla nina-kurgu-kõrvaarstile ja arstlikule komisjonile kirjutada selgituskiri sellest, kui tõsine on mu vasaku kõrva seisukord. Täpsustama, mis kõik oli eelnenud sellele. Vaatamata tõsiasjale, et Keskhaigla doktor Sven Kiviojagi oli seks ajaks teinud kindlaks, et mu vasaku kõrva kuulmekile on mulgustunud 95% ulatuses ja vajab lõikust äralappimiseks. Lisaks sai audiomeetri abil fikseeritud, et mu vasak kõrv kuuleb tõepoolest vähem.
Kui härra Teder märkis, et „Kuidagi ei saa sõjaväelise väljaõppe vajadusega selgitada seda, kui ajateenijad peavad kehvasti õnnestunud rivisammu pärast asfaltkattega riviplatsil sapöörilabidatega kaevamist imiteerides distsipliini otsima," siis tal on taas õigus. Meid panid jaoülemad arusaamatul põhjusel meeskondlikult võistlema „nafta puurimises", mis tähendas võimalikult kiiresti pöörlemist pea ettepoole kallutatult ümber vist toika ette nähtud ulatuses ning seejärel jooksmist vähemasti mõnikümmend meetrit edasi ja sealt küllap pärast järgmist „nafta puurimist" tagasi järje üleandmiseks. Taarudes jooks ja mõnel juhul langemine külili tegi korraldajatele muidugi palju nalja. Kuna mu rühma- või jaokaaslased ei laulnud nooreaja alul nii selgelt ja valjult kui taheti Eesti hümni, siis lasti meil pimenemisel vaikides seista ja laulda Eesti hümni Tapa väljaõppekeskuse territooriumi harjutuspaigas senikaua, kui jäädi kuulduga enam-vähem rahule. Korrapidajana sai antud käskluse peale lõhutud kasarmu ees oleva välisuitsetamispaiga põranda peal olevat jääkihti selleks, et kätte saada tegevteenistujate suurel hulgel maha visatud suitsukonisid.
„Sealjuures ei kohaldata „meeldetuletust” mitte ainult rikkumise korda saatnud ajateenija, vaid rühmaühtsuse põhimõttest lähtudes kõikide rühma ajateenijate suhtes. On olnud juhtumeid, kus rivis rääkivate ajateenijate korralekutsumiseks määratakse kogu rühmale kätekõverdused, lähtudes selgelt karistamise, mitte sõjalise väljaõppe eesmärgist." Õhutõrjedivisjoni II patareis ähvardati ja määrati kogu rühmale või jaole kätekõverdusi käskluse ebarahuldava täitmise või toimingu sooritamise tõttu. Füüsiliste harjutuste andmine füüsilise karistusena mõtlemise mõjutamiseks on õigusriigis õiguskantsleri hinnangul absoluutselt keelatud.
Mis on treening ja mis on karistus, on välja loetav ka õiguskantsleri kirjutisest. Samuti õigusvastane käitumine. Inimväärikuse austamine on riigivõimu kohustus. „Väljaõppe eesmärgiga pole kooskõlas ka see, kui välivormijaki kinninööpimise vajadust õpetatakse ajateenijatele füüsiliselt koormavas sundasendis – poolkükis ning käed ette sirutatuna mootorratta häält imiteerides."
Ma ei selgitanud õiguskantsleri kiitmist pikemalt peamiselt aja kokkuhoiu eesmärgil. Õiguskantsler andis piisava põhjalikkusega aru, mis on õiguspärane ja mis mitte. Ma kavatsen aja säästmiseks edaspidigi väljendada ennast lühemalt ja (pikema) selgituseta. Mul kulus enam kui kolm tundi käesolevale märkusele.
Head jõuluaja jätku soovides
Uwe