5. märts 2010

"Sissejuhatus filosoofiasse" eetikaseminar



Aitäh sümpaatse õpetuse, juhatuse ja mõttevahetuse eest eilsel kell 14.15 alanud kursuse "Sissejuhatus filosoofiasse" eetika teemalisel seminaril Tallinna Ülikoolis!

Interneti-aadressil http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23561925 saab lugeda loomade moraalitundest. Delfiinide eneseteadvusest aga võrguaadressil http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1603&pg=1 olevalt veebisaidilt, kust saab uudist ka järelkuulata.


Õnne tähendusi "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" on võimalik vaadata järele Interneti-aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C3%B5nn&F=M.


"Tõe ja õiguse" kolmandas osas sai soo peal surma Ants (Tammsaare, A. H. 1968. Tõde ja õigus 3. köide. Kolmas trükk. Tallinn: Eesti Raamat).

2 kommentaari:

  1. "Samamoodi nagu inimestel erineb konkreetse kultuuri või rühmituse moraal teise omast, kuid nende olemasolu on kindel, on see ka loomade juures. Moraalikoodeksid on liigispetsiifilised, mistõttu neid võib olla keeruline võrrelda teiste liikide või inimeste koodeksitega." (Delfi artikkel)

    Delfiiniuurija Diana Reiss on jõudnud oma katsete põhjal veendumusele, et delfiinidel on eneseteadvus: nad on teadlikud omaenese minast, nagu inimenegi. Seda näitab tema sõnul seegi, et delfiinid tunnevad end peegelpildist ära, mitte ei pea peegelpilti teiseks delfiiniks. (delfiini artikkel)

    Tekkisid kaks küsimust - kui nende moraali on raske võrrelda (või isegi äkki tegelikkuses võimatu), siis kas me saame seda nimetada moraaliks. Kas lihtsalt ei üritata nendele midagi lihtsalt külge pookida. Inimese kätt ja koera käppa on võimalik võrrelda (ja polegi väga raske), aga kindlasti ei ütle me, et koeral on käsi. Hoiame ikka keelest kinni.

    Ka vaalad on väidetavalt teadlikud enese minast, aga mida see nüüd tähendab. Tean, et olen olemas, aga mis siis. Mida see tegelikkuses tähendab ja kaasa toob ?

    NOKKIMINE: palun teha põhjalikumaid blogi postitusu, kus analüüsitakse artikleid. Praegusel juhul ütlen MEH ning väidan, et äädikakärbestel on moraalinormid, aga kuna need on inimeste moraalist suurelt erinevad ja ei ole võrreldavad, siis me lihtsalt ei saa sellest hästi aru. Tahan arvamusi. See ongi blogi eesmärgiks - analüüsida ja arvamus avaldada, mitte lihtsalt kopeerida.

    VastaKustuta
  2. Hei Rister!

    Aitüma sõna võtmast!
    Olles tutvunud moraali "Eesti keele seletavas sõnaraamatu" esimese tähendusega Interneti-aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=moraal&F=M ja järele mõelnud teada oleva info põhjal teiste liikide üle, otsustasin kaasa rääkida "Sissejuhatus filosoofiasse" seminaris loomade moraalist ja tegin teatavaks allikad, mis toetavad mu arvamust.
    Mu siht oli juhtida tähelepanu, et loomade moraal on erinevalt inimeste omast kirjutamata. Tõin seminaris näiteid rebaseema käitumisest oma poegadega ja metssigadest, kus domineerivad karjas emised. Nende ülevalpidamine pole tingitud üksnes ellujäämisest.
    Varasemas seminaris märkisin ära, et üks põhjustest, miks inimene hakkas tegema suuremat vahet üla- ja alajäsemetel, võib olla see, et ta hakkas käima jalgadel, sest nii sai läbida säästlikumalt pikemaid vahemaid, millest on kirjutanud teadusajakirjanik Tiit Kändler uurimuse põhjal Eesti Päevalehes. Nõnda sai suurema tähtsuse vahetegemine.
    Delfiinid vaalalistena on aidanud inimestel pääseda haide rünnakust, ent ma taas ei hakka pikemalt peatuma oma postitusest tulenevalt, sest mul on tarvis täita oma õppe- ja töökohustusi. Ma teen postitusi oma veebipäevikusse millegi väljatoomiseks ja jagamiseks piiratud põhjalikkusega.
    Mõni nädal tagasi näidati ETV2-s filmi "Mees karude seast", mida jälgisin eestikeelsete subtiitriteta täielikult Interneti-aadressil http://quicksilverscreen.com/watch?video=49067 ja ehk annab linateose vaatamine tunnistust grislide moraalist.

    Jõudu!
    Uwe

    VastaKustuta