24. märts 2013

Piiramata ja piiramatu


Kirjakeelsem ehk ametlikus suhtluses paslikum on piiramatu. Piiramata on rahvakeelsem. Nii võib olla, et nende puhul pole tähenduserinevust (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Omadussõnamoodustus. Omadussõnaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4&id=341; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Omadussõnamoodustus. Omadussõnaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4&id=342; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Leksikoloogia. Leksikaalsed suhted. Antonüümid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=4&id=526). Samas on piiramata kesksõna piiratud eitav vaste ja piiramata arv kasutajaid tähendab seda, et kasutajate hulka ei ole (veel) piiratud. Fraasi piiramatu arv kasutajaid saab tõlgendada nii, et tarvitajaid pole võimalik piirata ehk nende kogus pole piiratav või tarbijate määra ei piirata (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Morfoloogia. Morfoloogilised kategooriad. Pöördsõna. Infiniitsed vormid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=181. Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 580–583; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29448/eesti_keele_grammatika_1.pdf?sequence=1; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 165; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29437/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar