Kirjavahemärgid

Viimase "Keelesäutsu" tekstiversioonis peaks olema almanahhi pealkiri jutumärkides, tähendusmärkideks graavise ja akuudi asemel kaksikülakomad ning esiletõstuks sidekriipsu asemel mõttekriips (Pullerits, Egle 2013. Suur tänu. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 22. okt. Toim. Inga-Gretel Linkgreim; http://uudised.err.ee/index.php?06289731; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 415; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29437/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1; Raadik, Maire 2006. Lugu "ärakaotatud" jutumärkidest. – Oma Keel, nr 13, lk 63; http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_06.pdf).

Ma ei tea, milline oli Toomas Hendrik Ilvese kavatsus almanahhiga "Põrp!", kuid tõsiasi on see, et nimetatud trükis ilmus ainult ühe korra, mis pole omane perioodikaväljaandele. "Eesti keele seletavast sõnaraamatust", "Eesti nõukogude entsüklopeediast", "Väiksest entsüklopeediast" ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2006" saab lugeda, et iga almanahh pole teatud ajavahemike järel üllitatav harilikult kirjandus- ja kunstialane koguteos. Nii on pandud kultuurist kõnelev "Põrp!" jutumärkidesse Keeles ja Kirjanduses, Eesti Ekspressis, Keskuses, Eesti Päevalehes ja Tunas.