Eelmise nädala reedel otsustasin minna õppima Tallina Ülikooli keelega seotud eriala, et liikuda sobivusel tõlgi või tõlkijaks saamise suunas. Kas õppida eesti filoloogiat, inglise filoloogiat, soome filoloogiat või spetsialiteeti eesti keel võõrkeelena ja eesti kuluuri ning kui suure koormusega (tõenäoliselt poole kohaga töötamise ja kerge treenimise kõrval) tuleb paika panna lähiajal.
Võimaliku arengutee õppida 2008. aasta kevadeni TTÜ eelõppeosakonnas matemaatika ja ajaloo riigieksamiks (ning EBS-s päevase õppe tudengina inglise ärikeelt ja informaatikat) jätsin vähemasti praegu ette võtmata. Nimetatud ainete hea omandamine ja küllalt positiivsed eksamitulemused võimaldaksid õppida ärijuhtimist, (võib-olla riigieelarvelisel õppekohal) IT-d või õigusteadust. Ent keeled köidavad mind mõneti enam ja olen nende osas edukam ning näiteks avaldiste lihtsustamisülesannete lahendamine võtab mul liiga palju aega.
Ehkki matemaatika pakub mulle huvi ja pean seda tarvilikuks distsipliiniks, häiris mind enam kui kaheksa keskkooli matemaatika trükisega üksi tegelemisel see, et matemaatikud ei lähe oma õpikutes (sh lahenduskäigu) selgitamisel detailseks. Naljatades jääb arvuteadusest mulje nagu oleks tegemist tükati hiina keelega. Õppematerjal võiks olla koostatud nii, et matemaatikas mitte tugev iseõppija saaks sarnaselt keeleõppimisega (pea) täielikult aru, kuidas ülesannet õigesti ja mõistliku ajakuluga lahendada. Pidades lugu Aavo Linnust (Lind) ja teistest autoritest, leian, et matemaatikat tuleks tutvustada ja selgitada võimalusel sama hästi kui näiteks inglise keelt selle õppijale. Loodan, et gümnaasiumi matemaatikat saab teha kirjas mõistetavamaks (loe A. Linnu mõtteid Kaja Roometsa artiklist "Nõutav peastarvutamise oskus korrutustabeli piires ..." ja selle nimel võiks teha rohkem tööd. Võib-olla ühe või teise (nt 5. või 6.) klassi matemaatika õpikus on üksikasjalik seletus ja ainult käsiraamatutes ning teistes mu kasutuses olevates teostes ollakse kokkuvõtlikud. Kuid siiski võiksid viimasedki olla võimalikult kergesti arusaadavad ja rohkem abiks ülesande lahendamisel.
Võimaliku arengutee õppida 2008. aasta kevadeni TTÜ eelõppeosakonnas matemaatika ja ajaloo riigieksamiks (ning EBS-s päevase õppe tudengina inglise ärikeelt ja informaatikat) jätsin vähemasti praegu ette võtmata. Nimetatud ainete hea omandamine ja küllalt positiivsed eksamitulemused võimaldaksid õppida ärijuhtimist, (võib-olla riigieelarvelisel õppekohal) IT-d või õigusteadust. Ent keeled köidavad mind mõneti enam ja olen nende osas edukam ning näiteks avaldiste lihtsustamisülesannete lahendamine võtab mul liiga palju aega.
Ehkki matemaatika pakub mulle huvi ja pean seda tarvilikuks distsipliiniks, häiris mind enam kui kaheksa keskkooli matemaatika trükisega üksi tegelemisel see, et matemaatikud ei lähe oma õpikutes (sh lahenduskäigu) selgitamisel detailseks. Naljatades jääb arvuteadusest mulje nagu oleks tegemist tükati hiina keelega. Õppematerjal võiks olla koostatud nii, et matemaatikas mitte tugev iseõppija saaks sarnaselt keeleõppimisega (pea) täielikult aru, kuidas ülesannet õigesti ja mõistliku ajakuluga lahendada. Pidades lugu Aavo Linnust (Lind) ja teistest autoritest, leian, et matemaatikat tuleks tutvustada ja selgitada võimalusel sama hästi kui näiteks inglise keelt selle õppijale. Loodan, et gümnaasiumi matemaatikat saab teha kirjas mõistetavamaks (loe A. Linnu mõtteid Kaja Roometsa artiklist "Nõutav peastarvutamise oskus korrutustabeli piires ..." ja selle nimel võiks teha rohkem tööd. Võib-olla ühe või teise (nt 5. või 6.) klassi matemaatika õpikus on üksikasjalik seletus ja ainult käsiraamatutes ning teistes mu kasutuses olevates teostes ollakse kokkuvõtlikud. Kuid siiski võiksid viimasedki olla võimalikult kergesti arusaadavad ja rohkem abiks ülesande lahendamisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar