Järgmisena saab lugeda l-täh(t)e(de)ga sõnadest Pilvi Kula aabitsa lehekülgedelt 18–19.
[Laa] on la hääldus (EKSS). Muusikateoses "Oma laulu ei leia ma üles" on refrääniks "laa-laa-la-la-la-laa" (Laulud.ee), mis on tõestus sellest, et la'd kasutatakse laulmisel.
Lii on mitme erineva suurusega pikkusühik (kohati ka pindala‑ ja massiühik) Hiinas ja teistes Aasia maades (EKSS). Pöide kihelkonnas tähendab lii rähni häälitsust. Kui [rähn] inimest näeb, siis teeb lii lii lii (EMS V, 21: 172). Teiseks on lii l-tähe vananenud nimi idamurde lõunaosas, Kursi, Kolga-Jaani, Häädemeeste ja Saarde kihelkonnas (EMS IV, 19: 750). Lii on ka naisenimi.
Loo on nimisõna lood omastavas käändes (EKSS).
Luu on ka peale "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavate tähenduste välimus piltlikus mõttes. See on mõnusa luuga inimene (EKMS II: 705).
Aal, -i on näkk Lutsi kihelkonnas (EMS I, 1: 49). 1866. aastal Tartus ilmunud "Emmajöe Öpikus" on Lydia Koidula nimetanud libahunti ehk soendit aaliks elik soeaaliks (EKMS I: 240).
Iil, -i on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele tähendustele kord Jõelähtme kihelkonnas. Läks oma iili 'korda' (EKMS II: 64).
Ool, -u ehk Oole on mehenimi, mis paistab olevat vananorra mehenime Áleifr mugand. Olevipäev (oolepipäev) ehk olupäev ehk olipäev ehk oolepäev '29. juuli' Pühalepa kihelkonnas: oolepäeval keedeti esimene kord uusi kartuleid, tapeti lammas ka | oolepäeval lõpeb heinategu ja algab lõikus (EKMS III: 463).
Uul, -i on tuletatud tänava vananenud sünonüümist uulits (EKMS I: 240).
Laal, -u on laul Hiiu-, Saare- ja Muhumaal (EKMS II: 446; Wiedemann 1973: 470).
Liil on nimisõna lii ja naisenimi Lii alalütlevas käändes.
Substantiivi luul tähendused leiab "Eesti keele seletavast sõnaraamatust".
Lai, -a on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele selgitustele lahja Helme, Nõo, Võnnu, Kambja, Otepää, Rõngu, Sangaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonnas. Otepää murrakus on lai taine ja puraviku torikosa, mis on narmaline ja mittesöödav (EMS IV, 20: 850; EKMS III: 767). Ülekantult on lai veel kõlvatu. Elab laia elu. Läks laiale teele (EKMS II: 203).
Loi, omastavas loi, `loime (Krk), tähendab Paistu, Karksi ja Helme kihelkonnas hasplit. Loi on Mustjala ja Muhu murrakus loib. Kaarma ja Pöide kihelkonnas tähendab loib kehva jalatsit (EMS V, 22: 344). Pöide ja Muhu murrakus on loi maa sees kivikihtide või kõvemate mullakihtide vahel olev pehmem, nõrgem mullakiht või tühi ruum (EKMS I: 1206).
Lui tähendab Saaremaal võrgunõela (EKMS IV: 622). Mehenimi Lui on Louis mugand (Nordic Names).
Lilli on naisenimi. Lilli on ka nimisõna lill mitmuse osastavas (EKSS).
Laili on naisenimi.
Liia on naisenimi (Nordic Names). Omadussõna liia on liiga Kodavere ja Pöide kihelkonnas (EMS V, 21: 172). Viimase lastekeeles tähendab see pliiatsit (EKMS II: 441). Liia on omadussõna liiga omastavas käändes (EKSS).
"Lii lao!" puhul tähendab "lao" puulehti korrapäraselt asetama käskivas kõneviisis (EKSS; ÕS 2006; Kula 2006: 19).
Allikaloend
Behind the Name; http://www.behindthename.com/.
Berta; http://www.folklore.ee/Berta/index.php.
EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Eesti mõisaportaal; http://www.mois.ee/.
EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–. 1994–. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
[Laa] on la hääldus (EKSS). Muusikateoses "Oma laulu ei leia ma üles" on refrääniks "laa-laa-la-la-la-laa" (Laulud.ee), mis on tõestus sellest, et la'd kasutatakse laulmisel.
Lii on mitme erineva suurusega pikkusühik (kohati ka pindala‑ ja massiühik) Hiinas ja teistes Aasia maades (EKSS). Pöide kihelkonnas tähendab lii rähni häälitsust. Kui [rähn] inimest näeb, siis teeb lii lii lii (EMS V, 21: 172). Teiseks on lii l-tähe vananenud nimi idamurde lõunaosas, Kursi, Kolga-Jaani, Häädemeeste ja Saarde kihelkonnas (EMS IV, 19: 750). Lii on ka naisenimi.
Loo on nimisõna lood omastavas käändes (EKSS).
Luu on ka peale "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavate tähenduste välimus piltlikus mõttes. See on mõnusa luuga inimene (EKMS II: 705).
Aal, -i on näkk Lutsi kihelkonnas (EMS I, 1: 49). 1866. aastal Tartus ilmunud "Emmajöe Öpikus" on Lydia Koidula nimetanud libahunti ehk soendit aaliks elik soeaaliks (EKMS I: 240).
Iil, -i on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele tähendustele kord Jõelähtme kihelkonnas. Läks oma iili 'korda' (EKMS II: 64).
Ool, -u ehk Oole on mehenimi, mis paistab olevat vananorra mehenime Áleifr mugand. Olevipäev (oolepipäev) ehk olupäev ehk olipäev ehk oolepäev '29. juuli' Pühalepa kihelkonnas: oolepäeval keedeti esimene kord uusi kartuleid, tapeti lammas ka | oolepäeval lõpeb heinategu ja algab lõikus (EKMS III: 463).
Uul, -i on tuletatud tänava vananenud sünonüümist uulits (EKMS I: 240).
Laal, -u on laul Hiiu-, Saare- ja Muhumaal (EKMS II: 446; Wiedemann 1973: 470).
Liil on nimisõna lii ja naisenimi Lii alalütlevas käändes.
Substantiivi luul tähendused leiab "Eesti keele seletavast sõnaraamatust".
Lai, -a on lisaks "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" leitavatele selgitustele lahja Helme, Nõo, Võnnu, Kambja, Otepää, Rõngu, Sangaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonnas. Otepää murrakus on lai taine ja puraviku torikosa, mis on narmaline ja mittesöödav (EMS IV, 20: 850; EKMS III: 767). Ülekantult on lai veel kõlvatu. Elab laia elu. Läks laiale teele (EKMS II: 203).
Loi, omastavas loi, `loime (Krk), tähendab Paistu, Karksi ja Helme kihelkonnas hasplit. Loi on Mustjala ja Muhu murrakus loib. Kaarma ja Pöide kihelkonnas tähendab loib kehva jalatsit (EMS V, 22: 344). Pöide ja Muhu murrakus on loi maa sees kivikihtide või kõvemate mullakihtide vahel olev pehmem, nõrgem mullakiht või tühi ruum (EKMS I: 1206).
Lui tähendab Saaremaal võrgunõela (EKMS IV: 622). Mehenimi Lui on Louis mugand (Nordic Names).
Lilli on naisenimi. Lilli on ka nimisõna lill mitmuse osastavas (EKSS).
Laili on naisenimi.
Liia on naisenimi (Nordic Names). Omadussõna liia on liiga Kodavere ja Pöide kihelkonnas (EMS V, 21: 172). Viimase lastekeeles tähendab see pliiatsit (EKMS II: 441). Liia on omadussõna liiga omastavas käändes (EKSS).
"Lii lao!" puhul tähendab "lao" puulehti korrapäraselt asetama käskivas kõneviisis (EKSS; ÕS 2006; Kula 2006: 19).
Allikaloend
Behind the Name; http://www.behindthename.com/.
Berta; http://www.folklore.ee/Berta/index.php.
EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Eesti mõisaportaal; http://www.mois.ee/.
EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–. 1994–. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Erelt, Mati, Tiiu Erelt,
Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti
Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.
Kula, Pilvi 2006. Aabits. Valmistume kooliks. Tallinn: Koolibri.
Laulud.ee; http://www.laulud.ee/.
Nordic Names; http://www.nordicnames.de.
Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
TheFreeDictionary.com; http://www.thefreedictionary.com/.
Vikipeedia; et.wikipedia.org.
VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
Kasutatud lühendeid
Krk = Karksi (murrak)
Kula, Pilvi 2006. Aabits. Valmistume kooliks. Tallinn: Koolibri.
Laulud.ee; http://www.laulud.ee/.
Nordic Names; http://www.nordicnames.de.
Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
TheFreeDictionary.com; http://www.thefreedictionary.com/.
Vikipeedia; et.wikipedia.org.
VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
Kasutatud lühendeid
Krk = Karksi (murrak)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar