Seli

    Seli, vanas kirjaviisis Selli, on endine Lasnamäe V mikrorajoon, mis on saanud asumiks 1991. aastal. Nimi on antud seal läheduses asunud Väo (Priisle) küla Seli talu nime järgi (LL 2009: 3; Nerman 1998: 273; Tallinn II: 169b).
    Priisle küla tekkis praeguse Priisle asumi kohale Väo külast põhja pool asunud Väo linnamõisa maamüügist (EE 7: 472b; EE 10: 561b; Tallinn II: 341b). See maa-ala hõlmas nii Priisle kui Kuristiku asumi (Tallinn II: 90b–91a).
    Tallinna asumitele on antud nimed enamasti vanade kohanimede järgi. Mõned neist on üsna vähe tuntud. Näiteks peale Seli on veel Mustakivi, mis on saanud oma nime Kuristiku küla talult (Tallinn I: 303b). 
    Väo küla paiknes Pirita jõest läänes ja mõlemal pool Peterburi teed. Selle kohta on teateid "Taani hindamisraamatus" aastast 1241 (Uvæ tho). Väo küla maa-alal on olnud muistne pronksiaega ulatuv asustus.1984. aastal avastatud Väo muinasasula suurus on üle 5000 m² ja too paikneb kahel pool Tallinna ringteed. Intensiivsem elutegevus langeb viikingiaega ja järgnevatesse sajanditesse. 15. sajandi algul oli Väo külas 13 talu ja vesiveski. 1975. aastal liideti Väo ja Priisle küla Tallinnaga (EE 10: 561; Nerman 1998: 16; Tallinn II: 340b–341b).
    Väo küla suuremate ja jõukamate talude hulka kuulunud Seli talul oli peremeheks Karl Luuk, kes oli tuntud kohalik seltsitegelane, Kaitseliidu liige 1918. aastast ja kes sai Iru vallavanemaks 1941. aasta septembris (Nerman 1998: 106, 148, 273, 276, 302).
     "Väikesest murdesõnastikust" selgub, et seli on Viru-Nigula kihelkonnas ehk murrakus selis (VMS II: 400a), mis on "Eesti keele seletava sõnaraamatu" ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006" järgi kalanduses 'võrgulina ääristav (tugev) nöör'. Andrus Saareste "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks" osutab, et "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" peatükis "Võrk" tähendab seli Saaremaal selist vastavalt Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaaramatule" (EKMS IV: 630). Viimases seisab järgmine selgitus: Strick zum Einfassen (eines Segels oder Netzes) '(purje, võrgu või nooda) äärenöör' (Wiedemann 1973: 1029).

Allikaloend

    EE = Eesti Entsüklopeedia V–XV. 1990–2007. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.

    LL = Lasnamäe Leht 2009. – Lasnamäe 16 asumit. Seli asum. August, nr 90; http://www.tallinn.ee/est/g1070s45716.
    Nerman, Robert 1998. Lasnamäe ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    Tallinn = Tallinn. Entsüklopeedia I–II. 2004. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.