N-tähest aabitsas

    
    Järgmisena saab lugeda n-tähega sõnadest Pilvi Kula aabitsa 24. leheküljelt.
    Nao on nadu 'meheõde' omastavas. Nadu tähendab dialektides naiseõde; vennanaist; mehe vennanaist; väimehe või minia ema; pruuttüdrukut, pruudi eeskäijat; peigmehe õde; noort metsa; hüljest.
    Nao on ka Võru ja Setu murrakuis sõna nago 'nägu; välimus' genitiivis.
    Nei Saaremaal ehk nii Lõuna-Eestis on Wiedemanni järgi saksa keeles und 'ja'.
    Noa on nuga genitiivis. Noa nimeline mees oli piibli kohaselt kümnes ja viimane patriarh enne veeuputust.
    Nui 'ühest otsast jämedam või varre otsa kinnitatud jämedama osaga tampimis- või löömisriist; (piltlikult) tuim inimene või muu olend; millegi sellist löögiriista meenutava kohta' on murdeis margapuu; pint; kepp; malk; puutükk; pruutpulk; (kella)polt; näsa, kolk; lasipuu.
    Oa on uba omastavas.

 Allikaloend

    Eesti Entsüklopeedia; http://entsyklopeedia.ee/.
    Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Rõuge, Vastseliina, Setu 2011. Toim. Helmi Neetar. Koost. Inge Käsi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.      

    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.

Substitution of trolleys with buses

The same thing what happened years ago with the trolley number 8, will happen with the trolley number 2. The first one carried people between Väike-Õismäe and Freedom Square. What a green capital! (Krjukov, Aleksander 2012. Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega. – Estonian Public Broadcasting news on 12th Nov; http://uudised.err.ee/index.php?06265683)

Trollide asendamine bussidega

Trolli number 2 tabaski sama saatus, mis aastaid tagasi trolli number 8. Viimane sõitis teadupärast Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahet. Rohepealinn missugune! (Krjukov, Aleksander 2012. Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 12. nov; http://uudised.err.ee/index.php?06265683)

Cycling and parachuting

Ave Tampere does not cycle in Tallinn as much and everywhere as in Amsterdam because she does not want to die, but has parachuted repeatedly and would jump from the edge of space if she could (Tampere, Ave 2012. Põhjus, et tagasi tulla. – Eesti Päevaleht on the 13th Aug; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-pohjus-et-tagasi-tulla.d?id=64813060; Tampere, Ave 2012. Miks lennukilt korduvalt välja hüpata? – Eesti Päevaleht on the 17th Oct; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-miks-lennukist-korduvalt-valja-hupata.d?id=65120970).

Jalgrattasõit ja languvarjuhüpe

Ave Tampere ei sõida jalgrattaga Tallinnas nii palju ja igal pool nagu Amsterdamis, sest ei taha surma saada, ent on korduvalt hüpanud langevarjuga lennukilt ja võimalusel prooviks laskuda kosmose äärelt (Tampere, Ave 2012. Põhjus, et tagasi tulla. – Eesti Päevaleht 13. aug; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-pohjus-et-tagasi-tulla.d?id=64813060; Tampere, Ave 2012. Miks lennukilt korduvalt välja hüpata? – Eesti Päevaleht 17. okt; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-miks-lennukist-korduvalt-valja-hupata.d?id=65120970).

Kunksmoor

    Kunksmoorist 'nõid, nõiamoor ehk -eit, nõiduja vanaeit, nõidusega tegelev vanaeit ehk mutt' kõneles Udo Uibo 12. detsembri 2009. aasta "Keelekõrvas" 42. saateminutist, mida on võimalik järelkuulata aadressilt http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-reili-argus-lastekeelest-25687 (EKKS). Täpsemalt siis, kui algusest on möödas 42.32.
    Udo Uibo selgitusest saab teada, et kunksmoor on nõiaeit (sks die Hexe, die Zauberin; ESS: 482b). Lõunaeestiline eesosa kunks- on nagu ka kuns- ja kulst- vanemas rahvakeeles täiendsõna kunst- 'kunstlik, taide-, taideline; nõia-, nõiavärklik' variant ehk hääldushälve või üleskirjutusviga, millest viimast peab leksikograaf usutavamaks foneetilise ilme, ühekordse dokumenteerituse ja hilisemate teadete puudumise tõttu (EKSS; EKS; ÕS 2006). Uibo meelest on sellele poololematule sõnale eesti keeles tõelise elu andnud ikkagi alles Aino Pervik oma "Kunksmoori" ning "Kunksmoori ja kapten Trummiga".
    Ferdinand Johan Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" järgi on moor, -i altes Weib (das nicht mehr gebiert), vana- ehk mutsumoor (Wiedemann 1973: 613; EKKS; ÕS 2006; EESS). Ämma- elik käpamoor on die Hebamme 'ämmaemand'. Kunksmoor on tartu ja võru murdes ning ka lõunaeesti kirjakeeles altes Weib, das Hexerei treibt 'nõidusega tegelev vanaeit'. Kupari- ehk kupumoor on die Schröpferin. Leememoor on Hiiumaal ein Weib, welches auf Hochzeiten kocht und den Tisch besorgt. 
     Kuns(t), -i kohta on kirjutatud, et see on esiteks die Kunst. Kunsi leidja on der Erfinder. Kunsi pidama on eine Kunst betreiben. Kunstilööja ehk -näitaja on der Taschenspieler. Koolitamisekuns(t) on die Pädagogik. Lahutamise- ehk apteegikuns(t) on die Chemie. Laulukuns(t) on die Dichtkunst. Veekuns(t) on die Wasserkunst. Teiseks on kuns(t) nagu ka kulst, -i (sks der Zauber) die Hexerei, die Zauberei, die Beschwörung. Sama tähendus on liitsõnal liigkuns(t) (Wiedemann 1973: 407, 411; EKSS; ÕS 2006; EKS).

Allikaloend

    Beolingus. Chemnitz: Chemnitzi Tehnikaülikool; dict.tu-chemnitz.de.
    EESS = Esimene eesti slängi sõnaraamat 1991. Tallinn: Mai Loog; http://www.eki.ee/dict/slang/.
    Eesti-inglise sõnaraamat 1992. Koost. Paul Saagpakk. Teine trükk. Tallinn: Koolibri.    
    EKS = Eesti keele sõnapered. Koost. Silvi Vare. Tallinn: Eesti Keele Instituut; http://www.eki.ee/dict/sp/.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/. 
    ESS = Eesti-saksa sõnaraamat 1972. Koost. Kallista Kann, Elisabeth Kibbermann, Feliks Kibbermann, Salme Kirotar. Kolmas trükk. Tallinn: Valgus. 
    Inglise-eesti sõnaraamat I–II. 1996. Koost. Johannes Silvet. Seitsmes trükk. Tallinn: Valgus.   
    Pervik, Aino 1973. Kunksmoor. Illustr. Edgar Valter. Tallinn: Eesti Raamat. 
    Pervik, Aino 1975. Kunksmoor ja kapten Trumm. Illustr. Edgar Valter. Tallinn: Eesti Raamat.
    Vikerraadio "Keelekõrv" 2009. – Reili Argus lastekeelest ning Udo Uibo "nõia", "võlu" ja "kunksmoori" etümoloogiast. Toim. Maris Johannes. 12. dets; http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-reili-argus-lastekeelest-25687.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.

Kasutatud lühendeid

    Sks = saksa keeles

Šokolaaditordi Bumerang retsept

    Austraalia koogi taina tegemiseks läheb tarvis järgmisi toiduaineid:

1) 150 grammi nisujahu;
2) teelusikatäis söögisoodat;
3) teelusikatäis sidrunhapet;
4) kaks supilusikatäit kakaod;
5) kaks supilusikatäit hakitud Kreeka pähkleid;
6) klaasitäis suhkrut;
7) pool teelusikatäit soola;
8) teelusikatäis vanillsuhkrut;
9) 150 grammi võid;
10) kaks kanamuna nii oma munavalge kui rebuga;
11) kaks või kolm supilusikatäit lehmapiima.

    Taina valmistamisel tuleb kõigepealt läbi segada kuivained, millele lisatakse vähehaaval ja vaheldumisi sulavõid, kanamune ja lehmapiima. Pärast seda pan(g)e tainas, ütleme, Tupperware'i silikoonist koogivormi, mis on seespidiselt määritud 20 grammi kaaluva võiga, ja silenda(ge) pealist. Täidetud vorm paiguta(ge) ahju, kus tainas saab küpseda 180-kraadisel temperatuuril 30–40 minutit või madalama soojuse puhul kauem. Kui tainas on ahjus tahkestumas, siis võib teha küpsetisse auke õhu väljalaskmiseks, et see ei paisuks liiga palju.
    Kui tordi alus on valmis, siis kanna või kandke pealisele šokolaadikreemi, mille tegemiseks on vaja järgmisi produkte:

1) klaasitäis suhkrut;
2) supilusikatäis kakaod;
3) 100 grammi sulavõid;
4) teelusikatäis lahustuvat kohvi;
5) teelusikatäis vanillsuhkrut;
6) kaks või kolm kanarebu munavalgeta;
7) supilusikatäis mandlilaaste või Kreeka pähkleid.
 
    Pärast ära toodud seitsme osise läbisegamist kuumuta(ge) potti pandud kreemi tasasel tulel, et moodustuks ühtlane mass. Viimase saavutamisel peab sulatis seisma toatemperatuuril 10 minutit, et kanda paksemat sorti kreem üle tordi. Seejärel võib küpsetise pealisele puistata mandlilaaste, mis lisavad jumet ja maitset. Tordi tahkestamiseks ja jahutamiseks pan(g)e kook külmikusse.

The use of offshore solutions

The grown use of offshore solutions by the report of James Henry speaks in favour of optimal taxation system (Suurkask, Heiki 2012. Maksudest on kõrvale hoitud triljoneid. – Eesti Päevaleht on the 23rd July; http://www.epl.ee/news/valismaa/maksudest-on-korvale-hoitud-triljoneid.d?id=64710980; BBC News 2012. – Tax havens: Super-rich 'hiding' at least $ 21 tn. 22nd July; http://www.bbc.co.uk/news/business-18944097).

Maksuvabalahenduste kasutus

James Henry aruande järgi kasvanud maksuvabalahenduste kasutus räägib optimaalse maksusüsteemi kasuks (Suurkask, Heiki 2012. Maksudest on kõrvale hoitud triljoneid. – Eesti Päevaleht 23. juulil; http://www.epl.ee/news/valismaa/maksudest-on-korvale-hoitud-triljoneid.d?id=64710980; BBC News 2012. – Tax havens: Super-rich 'hiding' at least $ 21 tn. 22. juuli; http://www.bbc.co.uk/news/business-18944097).

Physical activity

According to The Lancet people in rich countries are physically less active and insufficient activity has nearly the same effect on life expectancy as smoking (The Economist 2012. – One potato, two potato, three potato. An effort to count the world’s sloths. Global health. 21st July; http://www.economist.com/node/21559319).

Kehaline aktiivsus

The Lanceti järgi on rikaste maade elanikud füüsiliselt vähem aktiivsed ja ebapiisav liikumine mõjutab oodatavat eluiga pea samapalju kui suitsetamine (The Economist 2012. – One potato, two potato, three potato. An effort to count the world’s sloths. Global health. 21st July; http://www.economist.com/node/21559319).

TÕG eelkooli 15. V 2012. aasta ülevaade

    Järgmisena saab lugeda kokkuvõtet viimastest tundidest Tallinna Õismäe Gümnaasiumi eelkoolis.

    Teisipäevases sissejuhatusringis sai kõneldud, et 15. mai on Tallinna päev, mida tähistatakse kümnendat korda mitmekesise kultuuriprogrammiga ja millega mälestatakse 764 aastat tagasi saadud Lübecki linnaõigust (Vikipeedia 2012. –  Tallinna päev; http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_p%C3%A4ev). Ühtlasi oli sellenädalane eelkoolipäev 19. korda rahvusvaheline perepäev, mille teemaks oli tööpere tasakaalu kindlustamine (Vikipeedia 2012. – Rahvusvaheline perepäev; http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_perep%C3%A4ev). Märkisime ära, et õpetaja Ervin on ülikoolis, kus ta sai väärtusväljaõpet.
    Eesti keele tunnis pistsid lapsed aabitsa lehekülgedel 74–75 rinda valdavalt kahe- ja kolmesilbiliste sõnadega. Sai kuulda ja öelda, kuidas j-id hääldatakse ja kutsutakse. Arutasime, miks Jüril dialoogjutustuses "Loomaaias" kästi ahvile mitte anda vahvlit ja rääkisime oma zookogemustest. Diskuteerisime lauale pandud mängukujude baasil loomade ja lindude üle. Sõõris sai igaüks öelda, milliseid j-tähega mõisteid ta teab.
    Matemaatikatunnis õpilased liitsid ja lahutasid kaheteistkümne piires nädalapäevade, kalendrikuude ja arvudega. Kui ringmängus kotikese saanu ei osanud öelda, mis päev järgneb esmaspäevale; mis kuu tuleb pärast jaanuari; õiget vahet või summat, siis tuli anda järg üle ja jääda kõrvale võitja väljaselgitamiseni.
    Inglise keele tunnis lõõritasime avatud mapiga aadressil http://www.youtube.com/watch?v=ycnPbp_CrVg olevat alfabeedilaulu nõnda, et kui sai öeldud viimane täht, siis järgnes sellele: "Now I know my ABC, mother will be pleased with me 'nüüd ma oskan oma aapestikku, ema tunneb mu üle rõõmu'". Eeskuju järgi tegi igaüks õpetajaabiga läbi rollimängu, mille käigus tuli ennast kättpidi tutvustada ja öelda oma vanus nii: "Hello! 'Tere!' My name is 'mu nimi on' .... What is your name 'mis on su või te nimi'?" – "Hello! My name is ...." – "How old are you 'kui vana sa oled või te olete', ...?" – "I am ... years old 'ma olen ... aastat vana'. How old are you, ...?" – "I am ... years old. Nice to meet you 'meeldiv tutvuda', ...." – "Nice to meet you too 'meeldiv tutvuda sinugagi', ...." või "You too 'sinuga ka', ...."
    Kirjatehnikatunnis õppisime kirjutama j-tähte kolme aabitsa 74. leheküljel oleva lihtlausega (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Süntaks. Sissejuhatus. Lauseõpetus ja lause. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=353&p=5&p1=1). Lisaks sõnu eraldavatele tühikutele pöörasime rõhku iga kõnelõiku lõpetavale punktile (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. Punkt. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=77). Mõni aga lahutas oma abijoontega vihikus mõisteid ka sidekriipsuga, mida võidi panna aabitsa 75. leheküljel olevate liitsõnade järgi. Nimelt on viimased lugemise hõlbustamiseks sidekriipsuga (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. Sidekriips. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81). Kui laps kirjutab lihtlauseid lõpuni kodus ja/või on tarvis sõna poolitada, siis palun panna rea lõpus täishäälikuga päädiva silbi järele sidekriips, et jätkata järgmisel real kaashäälikuga algava silbiga (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Häälikud ja foneemid. Silbitamine ja poolitamine. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5&id=20).
    Kunstitunnis tõmmati paberile joonlaua ja pliiatsiga sirglõike äärest ääreni (Tiits, Anne 2011. Geomeetria. Sirglõik ehk lõik. – Matemaatika põhivara 5. ja 6. klassile; http://matemaatika.edu.ee/sisu/0167/index.html). Tekkinud geomeetrilised kujundid pidi ära värvima nõnda, et ümbritsevad hulknurgad on teist võõpa (Tiits, Anne 2011. Geomeetria. Hulknurk. – Matemaatika põhivara 5. ja 6. klassile; http://matemaatika.edu.ee/sisu/0043/index.html; Vikipeedia 2012. – Hulknurk; http://et.wikipedia.org/wiki/Hulknurk).
    Vahetundides mängisime vutti, kulli ja autodega. Hüppasime üle pööritatava köie, keksisime ja pedaalisime.
    Aadressilt http://oo.muuseum.ee on võimalik lugeda homsest muuseumiööst, millest saab tasuta võtta osa nii jalgsi, kahe- kui neljarattalisega. Kaege järele!

Fairtrade.ee

Kui tippdomeeniga .ee õiglase kaubanduse koduleht kannab nime Fairtrade, Eesti Fairtrade, Fairtrade Eestis, Fairtrade'i esindus Eestis või fairtrade.ee, mitte Fairtrade Eesti, siis on tegemist ortograafiapärase väljendusega (Riisenberg, Uwe 2010. Organistatsiooni kohaliku haru nimi. – Uwe Riisenbergi blogi 20. aug; http://uweriisenberg.blogspot.com/2010/08/uhingu-nimi.html; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. Rate'ist ja everyday.com-ist. 27. nov; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=91).

Veepumpjaam

 

Huvitav, et Jõelähtme hüdropumpjaam, mis aitab suurendada taastuvenergia produktsioonivõimsust, peab töötama toetusteta, ent põlevkivielektritootjad mitte (Reimer, Andres 2012. Eesti ärimehed otsivad Šveitsist maa-alusele hüdrojaamale raha. – Eesti Päevaleht 8. märtsil; http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/eesti-arimehed-otsivad-sveitsist-maa-alusele-hudrojaamale-raha/; Paas, Kadri 2010. Merevesi loksutab elektrit. – Äripäev 31. aug; http://www.tuuleenergia.ee/2010/08/merevesi-loksutab-elektrit/; Tamjärv, Hannes 2012. Eesti energiapoliitika on saastamiskeskne. – Postimees 2. veebr; http://arvamus.postimees.ee/725228/hannes-tamjarv-eesti-energiapoliitika-on-saastamiskeskne/; Puura, Eerik 2008. Tuuleenergia kasutamise vastamata küsimus. – Keskkonnaabi 15. märtsil; http://erikpuura.wordpress.com/2008/03/15/tuuleenergia-kasutamise-vastamata-kusimus/; Eilat, Taavi 2011. Tuulegeneraatorid töötavad tühja. – Peegel 4. nov; http://peegel.ut.ee/article/tuulegeneraatorid-t%C3%B6%C3%B6tavad-t%C3%BChja).

Põlevkivi müüakse sisuliselt otsustuskorras elektritootmiseks maailmaturuhinnast vähemalt pea kaks korda odavamalt. Kui 2010. aastal tarbiti siinmail Statistikaameti andmetel pruuni kulda elektritootmiseks 12,98 miljonit ja tonn põlevkivi maksis keskmiselt 11,12 eurot, siis oksjonil oleks riik saanud 144,3 miljoni euro asemel 259,6 miljonit eurot tulu. Teiseks ei arvestata põlevkivielektrihinnas keskkonnakahjusid, millega tegelemisele kulutatakse riigieelarvest kümneid miljoneid eurosid. Kolmandaks on tänavuses riigibüdžetis ette nähtud 150 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali investeerimiseks, mis minevat riigi toel ligi 950 miljonit eurot maksva põlevkivielektrijaama rajamisele. Neljandaks on Eesti Energia saanud ja saab elektritootmiskulude katmiseks igal aastal tasuta heitkoguseid, millele oleks 2010. aastal läinud vastavalt keskmisele kasvuhoonegaasikvoodi maksumusele üle 120 miljoni euro (Delfi 2012. – Keit Pentus kritiseerib Partsi eelnõu: see põlistab saastava põlevkivielektri tootmist. 15. veebr; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keit-pentus-kritiseerib-partsi-eelnou-see-polistab-saastava-polevkivielektri-tootmist.d?id=63922119; Vikerraadio "Reporteritund" 2012. – Taastuvenergia toetustest. Toim. Arp Müller. 6. veebr; http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1734601; Veskimägi, Taavi 2011. Millest koosneb elektriarve? – Taavi Veskimäe blogi 11. juulil; http://www.taaviveskimagi.ee/2011/07/millest-koosneb-elektriarve/; Veskimägi, Taavi 2011. Fossiilkütuste subsideerimise piiramine toetaks eelarve tasakaalu. – Taavi Veskimäe blogi 7. sept; http://www.taaviveskimagi.ee/2011/09/fossiilkutuste-subsideerimise-piiramine-toetaks-eelarve-tasakaalu/; Keskkonnaministeerium 2011. – Valdkonnad. Kliima. EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem. Kauplemise periood 2008–12. Eesti riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkogusejaotuskava aastateks 2008–12; http://www.envir.ee/1170546; Delfi 2012. – Avalik kiri Juhan Partsile põlevkivienergeetika subsideerimisest. 13. veebr; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-juhan-partsile-polevkivienergeetika-subsideerimisest.d?id=63913743).

Hüdroakumulatsioonijaama esialgseks võimsuseks on kavandatud 500 megavatti. Edukal käivitumisel suurendatakse teise astmega jõudlust 1500 megavatini. Ehkki elektrienergia tootmismahtu saab reguleerida vastavalt vajadusele, võib arvata, et tuluteenimiseks tahetakse elektrijaama hoida töös nii palju kui võimalik (OÜ Energiasalv 2012. – Hüdroakumulatsioonjaam; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam; Vikerraadio "Reporteritund" 2010. – Graniidikaevandus Eestisse? Toim. Arp Müller. 7. juuni; http://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-graniidikaevandus-eestisse).

2010. aastal subsideeriti maailmas fossiilenergiatootmist 409 miljardi USA dollariga ja taastuvenergiaproduktsiooni 66 miljardi USA dollariga (International Energy Agency 2011. – World Energy Outlook 2011. Fact sheets. What does the global energy outlook to 2035 look like? http://www.worldenergyoutlook.org/docs/weo2011/factsheets.pdf). Eestis maksti taastuvenergiatoetusi tunamullu 45,4 ja tunavu 57,2 miljonit eurot (Elering 2012. – Infokeskus. Analüüsid ja kokkuvõtted. Elektrisüsteemi 2011. aasta kokkuvõte; http://elering.ee/public/Infokeskus/Kuukokkuvotted/2011/Elektrisusteem_2011_aasta_kokkuvote.pdf). Põlevkivienergiatootmiseks tullakse aastas vastu sadade miljonite eurodega ja lepitakse väga suurte keskkonnakahjudega, mis võimaldab näiliselt olla konkurentsivõimeline (Bõstrov, Kaido-Paul 2010. Liiga suur toetus. – Äripäev 13. apr; http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=27969&paperid=3CFAA295-89CE-4C53-9022-1916CF3BB5B6).

Käsn

Nii svamm kui švamm on kõne- ehk argikeelsed sõnad (Liivaku, Uno 2001. Väike soovitussõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 139; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006; Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/).

Tähe- ja häälikuharjutus

Jrk	Tegevused
1.	Ütle aa-aa (tehes nimetissõrmega A-tähe enda ees)! Ütle [a]-[a]-aabits (käelabasid kõrvuti pannes ja neid küliti üles-alla liigutades)!
2.	Ütle bee-bee (tehes nimetissõrmega B-tähe enda ees)! Ütle [b]-[b]-beebi (äiutamist jäljendades)!
3.	Ütle tsee-tsee (tehes nimetissõrmega C-tähe enda ees)! Ütle [ts]-[ts]-Cipollino [ts´ipoll`iino] (tehes kätega lõua juurest alustades pea mugulsibulakujuliseks)!
4.	Ütle tšee-tšee (tehes nimetissõrmega Č-tähe enda ees)! Ütle [tš]-[tš]-Čechy [tš´ehhi]!
5.	Ütle dee-dee (tehes nimetissõrmega D-tähe enda ees)! Ütle [d]-[d]-doomino!
6.	Ütle ee-ee (tehes nimetissõrmega E-tähe enda ees)! Ütle [e]-[e]-ema!
7.	Ütle eff-eff (tehes nimetissõrmega F-tähe enda ees)! Ütle [f]-[f]-foor (kätega fooritule sõõri tehes)!
8.	Ütle gee-gee (tehes nimetissõrmega G-tähe enda ees)! Ütle [g]-[g]-golf (golfikepiga lahtilööki matkides)!
9.	Ütle haa-haa (tehes nimetissõrmega H-tähe enda ees)! Ütle [h]-[h]-hammas (hambale osutades)!
10.	Ütle ii-ii (tehes nimetissõrmega I-tähe enda ees)! Ütle [i]-[i]-isa!
11.	Ütle jott-jott (tehes nimetissõrmega J-tähe enda ees)! Ütle [j]-[j]-jalg (tõstes jalga ja sellele osutades)!
12.	Ütle kaa-kaa (tehes nimetissõrmega K-tähe enda ees)! Ütle [k]-[k]-käsi (tõstes kätt ja sellele osutades)!
13.	Ütle ell-ell (tehes nimetissõrmega L-tähe enda ees)! Ütle [l]-[l]-laps!
14.	Ütle emm-emm (tehes nimetissõrmega M-tähe enda ees)! Ütle [m]-[m]-mina (osutades endale)!
15.	Ütle enn-enn (tehes nimetissõrmega N-tähe enda ees)! Ütle [n]-[n]-nina (osutades ninale)!
16.	Ütle oo-oo (tehes nimetissõrmega O-tähe enda ees)! Ütle [o]-[o]-ohhoo!
17.	Ütle pee-pee (tehes nimetissõrmega P-tähe enda ees)! Ütle [p]-[p]-pea (osutades oma peale)!
18.	Ütle kuu-kuu (tehes nimetissõrmega Q-tähe enda ees)! Ütle [k]-[k]-Queens [kw`iinz]!
19.	Ütle err-err (tehes nimetissõrmega R-tähe enda ees)! Ütle [r]-[r]-rong (külgedel konksus olevate kätega rongirattaringe tehes)!
20.	Ütle ess-ess (tehes nimetissõrmega S-tähe enda ees)! Ütle [s]-[s]-selg (end vasakule pöörates ja seljale osutades)!
21.	Ütle šaa-šaa (tehes nimetissõrmega Š-tähe enda ees)! Ütle [š]-[š]-šokolaad (söömist jäljendades)!
22.	Ütle zett-zett (tehes nimetissõrmega Z-tähe enda ees)! Ütle [z]-[z]-zoo!
23.	Ütle žee-žee (tehes nimetissõrmega Ž-tähe enda ees)! Ütle [ž]-[ž]-žest (viibet tehes)!
24.	Ütle tee-tee (tehes nimetissõrmega T-tähe enda ees)! Ütle [t]-[t]-tore (enda ees ja rusikas oleva käe pöialt püsti hoides)!
25.	Ütle uu-uu (tehes nimetissõrmega U-tähe enda ees)! Ütle [u]-[u]-uks (ukse avamist matkides)!
26.	Ütle vee-vee (tehes nimetissõrmega V-tähe enda ees)! Ütle [v]-[v]-väle (kätega jooksu matkides)!
27.	Ütle kaksisvee-kaksisvee (tehes nimetissõrmega W-tähe enda ees)! Ütle [v]-[v]-Wismar [v`ismar]!
28.	Ütle õõ-õõ (tehes nimetissõrmega Õ-tähe enda ees)! Ütle [õ]-[õ]-õpilane (osutades endale)!
29.	Ütle ää-ää (tehes nimetissõrmega Ä-tähe enda ees)! Ütle [ä]-[ä]-ämber (kätega ämbrisuu sõõri tehes)!
30.	Ütle öö-öö (tehes nimetissõrmega Ö-tähe enda ees)! Ütle [ö]-[ö]-öö!
31.	Ütle üü-üü (tehes nimetissõrmega Ü-tähe enda ees)! Ütle [ü]-[ü]-ülikool!
32.	Ütle iks-iks (tehes nimetissõrmega X-tähe enda ees)! Ütle [ks]-[ks]-Xerox [´kseroks]!
33.	Ütle üpsilon-üpsilon (tehes nimetissõrmega Y-tähe enda ees)! Ütle [ü]-[ü]-Ylivieska [´üliv`ieska]!
	Ütle igrek-igrek (tehes nimetissõrmega Y-tähe enda ees)! Ütle [i]-[i]-Yvonne [i´vonn]!
	Ütle igrek-igrek (tehes nimetissõrmega Y-tähe enda ees)! Ütle [j]-[j]-Yoko [´joko]!

Thunderbirdi õigekirjakontroll

    Ehkki kasutan eestikeelset Thunderbird 10.0.0, näitab õigekirjakontrolli dialoogiaken, et vaikimisi keeleks on soome keel, mida pole võimalik välja vahetada eesti, Briti inglise ja vene keele vastu. Sama probleem oli eesti- ja Briti ingliskeelse meileri eelmise versiooniga, mis avaldati jõulukuul. Kui kirjutada soome keeles, siis toimib õigekirjakontroll nii nagu peab. Keelates soome keele spellerilisandi, mille leiab aadressilt https://addons.mozilla.org/en-us/thunderbird/addon/finnish-spellchecker/, saab kontrollida nii eesti, Briti inglise kui vene sõnade ortograafiat.
    Thunderbird 10.0.1-s töötab ortograafiakontroll uuendatud õigekirjakorrektoritega kenasti.

Spell check of Thunderbird

    Even though my default language is Estonian in an Estonian Thunderbird 10.0.0, a dialog box of the spell check shows that the default language is Finnish and I can't change it into other languages like Estonian, Russian and British English. The same problem was in the previous version of Estonian and British English mailer, what were published in December. If I write a message in Finnish, then the spell check works correctly. Forbidding or in other words deactivating, but not removing an add-on of Finnish spell-checker, what can be downloaded from https://addons.mozilla.org/en-us/thun..., British English, Estonian and Russian spell-checkers act properly.
    In Thunderbird 10.0.1 works the spell check with updated spell-checkers nicely.