15. sept 2012

Kunksmoor


    Kunksmoorist 'nõid, nõiamoor ehk -eit, nõiduja vanaeit, nõidusega tegelev vanaeit ehk mutt' kõneles Udo Uibo 12. detsembri 2009. aasta "Keelekõrvas" 42. saateminutist, mida on võimalik järelkuulata aadressilt http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-reili-argus-lastekeelest-25687 (EKKS). Täpsemalt siis, kui algusest on möödas 42.32.
    Udo Uibo selgitusest saab teada, et kunksmoor on nõiaeit (sks die Hexe, die Zauberin; ESS: 482b). Lõunaeestiline eesosa kunks- on nagu ka kuns- ja kulst- vanemas rahvakeeles täiendsõna kunst- 'kunstlik, taide-, taideline; nõia-, nõiavärklik' variant ehk hääldushälve või üleskirjutusviga, millest viimast peab leksikograaf usutavamaks foneetilise ilme, ühekordse dokumenteerituse ja hilisemate teadete puudumise tõttu (EKSS; EKS; ÕS 2006). Uibo meelest on sellele poololematule sõnale eesti keeles tõelise elu andnud ikkagi alles Aino Pervik oma "Kunksmoori" ning "Kunksmoori ja kapten Trummiga".
    Ferdinand Johan Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" järgi on moor, -i altes Weib (das nicht mehr gebiert), vana- ehk mutsumoor (Wiedemann 1973: 613; EKKS; ÕS 2006; EESS). Ämma- elik käpamoor on die Hebamme 'ämmaemand'. Kunksmoor on tartu ja võru murdes ning ka lõunaeesti kirjakeeles altes Weib, das Hexerei treibt 'nõidusega tegelev vanaeit'. Kupari- ehk kupumoor on die Schröpferin. Leememoor on Hiiumaal ein Weib, welches auf Hochzeiten kocht und den Tisch besorgt. 
     Kuns(t), -i kohta on kirjutatud, et see on esiteks die Kunst. Kunsi leidja on der Erfinder. Kunsi pidama on eine Kunst betreiben. Kunstilööja ehk -näitaja on der Taschenspieler. Koolitamisekuns(t) on die Pädagogik. Lahutamise- ehk apteegikuns(t) on die Chemie. Laulukuns(t) on die Dichtkunst. Veekuns(t) on die Wasserkunst. Teiseks on kuns(t) nagu ka kulst, -i (sks der Zauber) die Hexerei, die Zauberei, die Beschwörung. Sama tähendus on liitsõnal liigkuns(t) (Wiedemann 1973: 407, 411; EKSS; ÕS 2006; EKS).

Allikaloend

    Beolingus. Chemnitz: Chemnitzi Tehnikaülikool; dict.tu-chemnitz.de.
    EESS = Esimene eesti slängi sõnaraamat 1991. Tallinn: Mai Loog; http://www.eki.ee/dict/slang/.
    Eesti-inglise sõnaraamat 1992. Koost. Paul Saagpakk. Teine trükk. Tallinn: Koolibri.    
    EKS = Eesti keele sõnapered. Koost. Silvi Vare. Tallinn: Eesti Keele Instituut; http://www.eki.ee/dict/sp/.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/. 
    ESS = Eesti-saksa sõnaraamat 1972. Koost. Kallista Kann, Elisabeth Kibbermann, Feliks Kibbermann, Salme Kirotar. Kolmas trükk. Tallinn: Valgus. 
    Inglise-eesti sõnaraamat I–II. 1996. Koost. Johannes Silvet. Seitsmes trükk. Tallinn: Valgus.   
    Pervik, Aino 1973. Kunksmoor. Illustr. Edgar Valter. Tallinn: Eesti Raamat. 
    Pervik, Aino 1975. Kunksmoor ja kapten Trumm. Illustr. Edgar Valter. Tallinn: Eesti Raamat.
    Vikerraadio "Keelekõrv" 2009. – Reili Argus lastekeelest ning Udo Uibo "nõia", "võlu" ja "kunksmoori" etümoloogiast. Toim. Maris Johannes. 12. dets; http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-reili-argus-lastekeelest-25687.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.

Kasutatud lühendeid

    Sks = saksa keeles

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar