Kaduvikumehed

    Rakvere Teatri esise skulptuuripaar "Kaduviku mehed", mille on valmistanud ukraina päritolu Eesti kujur Ivan Zubaka ja mis avati uuendatud teatrimajaga 23. septembril 2005. aastal, tähistab teatrikunsti haprust ja kaduvust, sest iga näidend mööduvat. Tarvanpea näitleja Toomas Suumani väitel kõneles kaduvikust kui näitemängu saatusest esimest korda 1980. aastate küllap keskpaiku tolleaegne aktriss, nüüdne pedagoog Imbi Herm (Suuman, Toomas 2005. Kaduvik ja “kaduviku mehed”. – Virumaa Teataja 1. okt; http://wwx.virumaateataja.ee/031005/esileht/arvamus/15026635.php; Sikk, Rein 2010. 70 aastat Rakvere teatri hiilgust ja viletsust. – Eesti Päevaleht 20. veebr; http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastat-rakvere-teatri-hiilgust-ja-viletsust.d?id=51188102).
    Modellideks olid teataval määral eelmine direktor Indrek Saar ja kunstiline juht Üllar Saaremäe, kes astusid kaduvikumeestena üles Eesti Teatriliidu aastapreemiate kätteandmisel 27. märtsil 1997. aastal. Rakvere Teatri sümboleid kutsutakse Kaduks ja Vikuks (Sikk, Rein 2005. Rakvere teatri ees seisavad pronksi valatud kaduvikumehed. – Eesti Päevaleht 28. sept.; http://www.epl.ee/news/eesti/rakvere-teatri-ees-seisavad-pronksi-valatud-kaduvikumehed.d?id=51020265; Õhtuleht 2010. – Kuidas sündisid kaduvikumehed ehk Kadu ja Viku? 1. märts; http://www.ohtuleht.ee/368749).
    Suumani arvates on kaduvikumees igas näitlejas. Saar on lausunud Lääne-Virumaa nädalalehe ajakirjanikule, et skulptuuripaar kujutab kogu teatriilma sisevaadet ja teatritegijate hingeelu pronksis. Kohvrikesega kuju on peanäitejuht, kes ees kiirustab suure maja etendusele ja tagasivaatav kuju on teatridirektor, kes uurib, kas rahvast ikka tuleb. Võib-olla heidab kiirpilgu ka mäest alla linnavalitsuse poole (Mõttus, Illar 2005. Kaduviku mehed näitavad teatri hinge. – Kuulutaja 30. sept; http://www3.kuulutaja.ee/htdocs/index.php?&SID=PHPSESSID=3518d5bb33d3b6f840ea47ebaf63d68f&PID=news&ID=3240).
    Rakvere Teatri tunnuslauseks on "Kaduviku nimel". Renoveeritud suure maja avamisel kanti esimest korda ette lavastus "Kaduviku riik" (Kulli, Jaanus 2005. Sellest ööst algas uus igavik. – SL Õhtuleht 26. sept; http://www.ohtuleht.ee/181913).

About problems of alcohol with an advertisement of beer

Reading yesterday's paper edition of Postimees, you state that on the left is a daily commentary about problems of alcohol and on the right is a paginal advertisement of beer (Erala, Siiri 2011. 500 miljonit. – Postimees on 11th Nov, nr 263, p 2; http://bit.ly/uN3iU0; Erala, Siiri 2011. Napsitamise vähenemine säästab ravikulusid. – Postimees 11th Nov, nr 263, p 5; http://bit.ly/uDlVtm).

Alkoholiproblemaatikast õllereklaamiga

Eilset Postimehe paberväljaannet lugedes tõded, et vasakul on päevakommentaar alkoproblemaatikast ja paremal on leheküljeline õllereklaam (Erala, Siiri 2011. 500 miljonit. – Postimees 11. nov, nr 263, lk 2; http://bit.ly/uN3iU0; Erala, Siiri 2011. Napsitamise vähenemine säästab ravikulusid. – Postimees 11. nov, nr 263, lk 5; http://bit.ly/uDlVtm).

Tegevusala ärinimes

Nii nagu kirjutatakse diivanipuhastus tegevusalana kokku, tuleb seda teha ka eramajakoristuse, kodupuhastuse, kodukoristuse, majakoristuse ja majapuhastuse puhul (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kokku- ja lahkukirjutamine. Nimisõna + nimisõna. – Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8&id=53). Nõnda et äriühingu nimetamisel on korrektne üles tähendada, et tegemist on osaühinguga Diivanipuhastus, Eramajakoristus, Kodupuhastus, Kodukoristus, Majakoristus või Majapuhastus (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81). Kui lühend OÜ on nime või nimetuse järel põhisõnaks, siis on ärinime õige mainida sedasi: Diivanipuhastuse, Eramajakoristuse, Kodupuhastuse, Kodukoristuse, Majakoristuse või Majapuhastuse OÜ.

Eramajakoristuse osaühing või osaühing Eramajakoristus võib tähenduse poolest puhastada nii era- kui ärikliendi omandit, sest eramaja on eravalduses olev maja ja eravaldus on mitteühiskondlik, mitteriiklik ehk isiklik valdus (Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Swedbanki käänamine

Õige on kirjutada, et AS Swedbank või Swedbanki AS, mitte Swedbank AS. Swedbanki AS-i aktsiakapital või AS-i Swedbank aktsiakapital, mitte Swedbank AS-i aktsiakapital. Swedbanki AS-i või AS-i Swedbank juhatuse esimees või peadirektor, mitte Swedbank AS-i juhatuse esimees või peadirektor (Kahu, Oliver 2011. Swedbank müüb Läti ja Leedu tütarfirmad emapangale. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 28. juunil; http://uudised.err.ee/index.php?06230914; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2011. – Otsi meie veebist. Keelenõuvakk. Päring valdkonniti. Nimed ja nimetused. Firmad, ärinimed jm; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=66).

Emaettevõtja AB Swedbank või Swedbanks AB, mitte Swedbank AB. Rootsi keeleski tuleb käänata nime või nimetust, kui lühend on põhisõnaks: Swedbanks AB. Eeslisand Swedbank on omastavas käändes põhja aktiebolag 'aktsiaselts', historia 'ajalugu' või värdepapperstjänster 'väärtpaberiteenused' ees: Swedbanks aktiebolag, historia või värdepapperstjänster. Seega AS-i Swedbank ja AB Swedbank tehing või Swedbanki AS-i ja Swedbanks AB tehing (Wikipedia 2011. – Swedish grammar. Nouns; http://en.wikipedia.org/wiki/Swedish_grammar#Nouns; Wikipedia 2011. – Svenska grammatik. Substantiv; http://sv.wikipedia.org/wiki/Svensk_grammatik#Substantiv).

Liiklusõnnetused ja SKT

Kui vaadata 1998. aastal alanud Venemaa ja 2000. aastate teisel poolel pihta hakanud maailma finantskriisiaegset Eesti liiklusõnnetustes hukkunute statistikat, siis on näha, et surmajuhtumite arv on vähenenud (Jüssi, Mari 2010. Liiklusohutus. – Säästva transpordi raport. Tallinn: Säästva Eesti Instituut, lk 20–22; http://www.seit.ee/failid/782.pdf; Maanteeamet 2011. Statistika. Liiklusõnnetuste statistika. Liiklusõnnetused 2010; http://www.mnt.ee/index.php?id=11220; Statistikaamet 2011. Statistika. Rahvusvaheline statistika. Valik Euroopa Liidu statistikat. Majandus. Püsivhindades SKP kasvutempo; http://www.stat.ee/29957; Wikipedia 2011. – Russian financial crisis of 1998; http://en.wikipedia.org/wiki/1998_Russian_financial_crisis. Wikipedia 2011. – Global financial crisis; http://en.wikipedia.org/wiki/Late-2000s_financial_crisis). Võrreldes möödunud aastaga on tänavu liikluses kaotanud oma elu rohkem inimesi (Postimees.ee 2011. – Liiklusõnnetustes on tänavu hukkunud veerandi võrra enam inimesi; http://www.postimees.ee/456918/liiklusonnetustes-on-tanavu-hukkunud-veerandi-vorra-enam-inimesi/; Maanteeamet 2011. Statistika. Liiklusõnnetused. 2011. Liiklusõnnetused kuude lõikes aastatel 2000–2011; http://www.mnt.ee/index.php?id=12996).

Tallinna-Monte Carlo ralli

Ojulandi sponsitud auto võitis Tallinna-Monte Carlo ralli, mitte Tallinn-Monte Carlo ralli, sest eesti ortograafia järgi peavad rindliikmed elik -täiendid olema niisugusel juhul omastavas käändes (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. Sidekriips. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81; Erelt, Mati 2000. Rinnastusseiku. – Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 103–106; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/rinnastus.html).

Kõneeristustest ilma jäänud sisejulgeolekujõud

Liibanoni sisejulgeolekujõududele (ingl Internal Security Forces, lüh ISF) ei antud telefonikõnede eristusi 'väljavõtteid' ehk kõneeristusi 'kõneväljavõtteid', mitte telefonikõnede erisusi 'eriomadusi; erinevusi' või kõneerisusi 'kõne eriomadusi; kõneerinevusi' (Nael, Merili 2011. Kindral: Liibanoni telekom ei andnud röövitud eestlaste kõnede andmeid. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 26. mail; http://uudised.err.ee/index.php?06229429; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006; Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/).

Internal Security Forcesi eesti vaste on sisejulgeolekujõud, mitte julgeolekujõud, mis on ülemmõiste (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Leksikoloogia. Leksikaalsed suhted. Hüponüümia. – Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=4&id=527).

E-mail ja selle mugandid

Eesti ortograafia järgi pannakse tsitaatsõna e-mail kaldkirja või kui see pole võimalik, siis jutumärkidesse muust eesti tekstist eristamiseks. Võõrkeelset mõistet tuleb käänata ülakomaga, millele järgnev eesti käändelõpp kirjutatakse püstkirjas: videost e-mail'ini või "e-mail"'ini. Tsitaatsõna e-mail asemel võib julgesti tarvitada võõrsõna meil, e-post või elektronpost, mis kirjutatakse vertikaalkirjas: videost meilini, e-postini või elektronpostini. Omal kohal on ka e-kiri ehk elektronkiri ja välkpost (Raadik, Maire 2000. Tsitaatsõnad. – Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 153–156; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/tsits.html; Leemets, Tiina 2000. Inglise-eesti pisisõnastik. – Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 39–41; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/sonastik.html; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2005. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. Laen- ja tsitaatsõnade õigekiri; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=20; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Jällenägemine

Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva kohtusin ma oma maastikurattaga ebatavalisel moel Aleksandr Kordonetsiga, kellega sai enam kui kümme aastat tagasi mängitud võrkpalli Harku järve ääres. See side ilmnes nii pea, kui olin ta poole pöördunud ja pakkunud tuge, mille 23-aastane noormees vastu võttis. Äratundjaks ja ühise möödaniku meenutajaks oli Aleksandr, sest me polnud pärast läinud kümnendi algust kokku puutunud. Pidasime Meelespea Maxima kaupluse juurest Järveotsa Maxima esiseni maha südantsoojendava vestluse, mille vältel sai silmade eest läbi lastud, kuidas ta klassivenna Mart Mikiveriga kuid ühistest rannavollemängudest osa võttis.

Tsitaatväljend

Eesti ortograafia järgi tuleb ladinakeelne väljend persona non grata kirjutada kaldkirjas või panna jutumärkidesse muust eesti tekstist eristamiseks (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Täheortograafia. Tsitaatsõnade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=33).

Ingliskeelse laulu pealkiri eestikeelses tekstis

Eesti ortograafia järgi tuleb nii oma- kui muukeelse laulu nimi eestikeelses tekstis panna jutumärkidesse: " .. Eestit esindanud Getter Jaani oli lauluga "Rockefeller Street" teises poolfinaalis üheksas." Kui ingliskeelse muusikateose pealkiri koosneb rohkem kui ühest sõnast, siis kirjutatakse ingliskeelse maailma levinuima praktika alusel olulised mõisted suure algustähega ja väheolulised väikese algustähega (nt "Listen to Your Heart"). Akadeemiliste ringkondade liikmed ja raamatukoguhoidjad, kes väljendavad ennast inglise keeles, eelistavad heliteost pealkirjastada tihti esisuurtähega ja kasutada vajadusel pealkirja sees suurtähte ehk teevad nii nagu meil on kombeks (nt "Listen to your heart", "Ema süda", "Toccata and fugue in D minor" ja "Duett viiulile ja klaverile A‑duur”) (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2011. – Keelenõuvakk. Nimed ja nimetused. Teoste, dokumentide jm pealkirjad; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=70; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Algustäheortograafia. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7; Trask, Larry 1997. Capital letters and abbreviations. Capital letters. – Guide to punctuation. University of Sussex; http://www.informatics.sussex.ac.uk/department/docs/punctuation/node27.html).

Kikukas

Tuletis kikukas tähendab hammast, kui see on moodustatud lastekeelendist kiku 'hammas' ja liitest -kas, või liiget, kes kuulub õrnutsevalt Kiku ehk Kristina, Kristiina või Kristeli seltskonda. Suure algustähega isikunimeline derivatiiv Kikukas on saadud hellitusnimest Kiku, millega on peetud silmas Kristinat, Kristiinat või Kristelit. Näiteks on hüütud Kikuks olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Nimisõnamoodustus. Nimisõnaliited. Isiku- ja asjaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id=330; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 494–497; Nilk, Andrus 2010. Eesti suusakoondise kuum tuumik: endiselt Kiku, Jack ja A. V. – Eesti Päevaleht 18. jaan.; http://www.epl.ee/artikkel/486443).

Maksustamine vajaks ülevaatamist, mitte ümbervaatamist

Eesti ortograafia järgi on korrektne kirjutada, et ettevõtte tulumaksustamine vajaks ülevaatamist, mitte ümbervaatamist, mis on otsetõlge venekeelsest nimisõnast пересмотр (Liivaku, Uno 2001. Väike soovitussõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 176; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006; Vene-eesti sõnaraamat 2000. Toim. Helle Leemets, Henn Saari ja Rein Kull. Koost. Tiiu Erelt jt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ves/).

Liikuvuskorraldus

Liikuvuskorraldus mobility management'i sisutäpse omasõnalise vastena kõlab sama hästi kui liikluskorraldus. Kummalgi juhul lõppeb täiend- ja põhiosa us-lõpulise keelendiga ning esineb häälikuline harmoonia. Eesti Keele Instituudi eurokeelekorraldajate Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli asjatundjatega koordineeritud oskussõna on veidi lühem ingliskeelsest vastest ja pole sõnaühend, vaid suupärane liitsubstantiiv. Mõistet liikuvus on kasutatud mobility centre'i, mobility plan'i, mobility manager'i ja urban mobility'i eestindamisel (Eesti Keele Instituudi eurokeelehoole 2009. – Uued terminid 2009. Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega kooskõlastatud termineid; http://eurokeelehoole.eki.ee/index.php?p=3&ID=20).

Liikuvuskorralduse sünonüümidena võib tarvitada võõrsõnalise täiendosaga liitsõnu mobiilsuskorraldus, -juhtimine ja -ohjamine. Samuti sõnaühendeid mobiilsuse korraldus, mobiilsuse juhtimine ja mobiilsuse ohjamine. Madalstiilne laensõna manageerimine pole kirjakeelne ning seepärast on ebasoovitatav pruukida sõnaühendit mobiilsuse manageerimine institutsionaalses ja täppissuhtluses (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006).

Ajavahemik algus- ja lõpukuupäevaga

Algus- ja lõpukuupäevaga ajalõigu avaldamisel tuleb eesti ortograafia järgi kuu nimetus kirjutada väikese algustähega ning kasutada algus- ja lõpudaatumi vahel sidekriipsu asemel mõttekriipsu nõnda, et mõttekriipsu ees ja järel poleks tühikut. Seega on ajavahemiku üks esitusvõimalusi järgmine: 1.–3. septembril, mitte 1. - 3. Septembril (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Numbrite kirjutamine. Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=10&id=74; Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2010. – Keelenõuvakk. Õigekirjutus. Numbrite kirjutamine; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9; Mund, Argo 2008. Arvukirjutusmuresid. – Keelenõuanne soovitab 4. Koost. ja toim. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://keeleabi.eki.ee/pdf/218.pdf).

Organisatsiooni kohaliku haru nimi

Järgmisena saab lugeda juuli lõpus registreeritud Wikimedia Eesti MTÜ nime puudutavat kommentaari, mis pärineb Wikimedia Eesti MTÜ arutelu veebilehelt Interneti-aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:MT%C3%9C_Wikimedia_Eesti#Nimi.

Kui kohanimi Eesti on mittetulundusühingu nimes viimasel kohal, siis see pole kooskõlas eesti ortograafiaga (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Algustäheortograafia. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7&id=40). Nii et õige lahendus oleks järgmine: MTÜ Eesti Wikimedia (nagu äriühingu, AS-i Eesti Statoil puhul), mitte MTÜ Wikimedia Eesti.

Kui ühingu liigi nimetust „mittetulundusühing“ kavatsetakse alati kasutada kõige lõpus (s.o Wikimedia Eesti MTÜ), siis on kõik tõene (Eesti Keele Instituudi keelenõuandla 2007. – Otsi meie veebist. Keelenõuannete arhiiv. Varasemad keelenõuanded. AS ja OÜ; http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=81). Vääralt toimitaks siis, kui lausutakse Wikimedia Eesti, selmet sõnada Eesti Wikimedia, sest peetakse ju silmas Eesti Wikimediat, mitte Wikimedia Eestit tähenduses 'Wikimedia omanduses olev, loodud või kujuteldav Eesti'.

Kui kohanime Eesti soovitaks ära tuua mittetulundusühingu nimes inglise keeles, sest Wikimedia on ingliskeelne nimi, siis oleks korrektne panna nimeks MTÜ Estonian Wikipedia (nagu äriühingu, AS-i Estonian Air puhul) või MTÜ Wikipedia of Estonia (nagu Eesti Panga ingliskeelse nime Bank of Estonia puhul), mitte aga MTÜ Wikipedia Estonia.

Järgmine võimalus on jätta Wikimedia tuntust arvestades ja lühidust taotledes kohanimi ära, sest nimi mittetulundusühing Wikimedia viitab juba ise sellele, et asutus on registreeritud Eestis. Nõnda et isikute vabatahtliku ühenduse nimi saab olla mittetulundusühing Wikimedia (nagu äriühingu, aktsiaseltsi Stockmann puhul).

Kui kohanimi Eesti on ühenduse nimes eesti keeles, siis võib nimes kasutada Wikimedia asemel eestikeelset vastet, mis on Vikimeedia. Nõnda et nimeks saab olla MTÜ Eesti Vikimeedia. Varem on tarvitatud ühenduse asukohamaa keelega haakuvamat nimekuju (Wikipedia 2010. – Wikimedia Foundation. Projects, initiatives and chapters. Local chapters; http://en.wikipedia.org/wiki/Wikimedia#Local_chapters).

Isegi siis, kui kohanime ei jäetaks Eestis loodud ja registreeritud isikute vabatahtliku ühenduse nimme, ent otsustataks Wikimedia asemel pruukida selle eesti- ehk riigikeelset vastet, siis oleks meil eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks mittetulundusühing Vikimeedia. Nii et ühingule viitava täiendi (s.o mittetulundusühing) või lühendita (s.o MTÜ) kutsutaks asutust eestipäraselt Vikimeediaks.

Tuuleenergia tootmine saartel

Lisan oma üleeilsele samateemalisele Twitteri säutsule, et tuulepargist oleks saanud kasu nii ettevõtja kui vormsilased, kui oleks jõutud tingimustes kokkuleppele (Kodres, Mari 2010. Arendaja tahab Vormsile püstitada ligi 20 tuulikut. – Eesti Päevaleht 23. märtsil, nr 67; http://www.epl.ee/artikkel/494039&page=1; Puura, Erik 2010. Avalik kiri Vormsi rahvale plaanitud tuulepargi kohta. – Keskkonnaabi 11. apr.; http://erikpuura.wordpress.com/2010/04/11/avalik-kiri-vormsi-rahvale-plaanitud-tuulepargi-kohta/).

Tuuleparkide tõttu hukkunud lindude arv on enamasti väikene. Kordades sagedamini saavad sulelised surma liikluses, küttimisel ja elektriõhuliinides (Õunpuu, Janar 2005. Tuuleenergia ajalugu ning inimeste suhtumine enne ja pärast tuulepargi püstitamist. Tallinna Ülikool. Matemaatika-loodusteaduskond. Keskkonnakorralduse õppetool. Seminaritöö; http://www.tuuleenergia.ee/uploads/File/Seminaritoo.pdf; Entec 2002. Noarootsi valla üldplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine; http://www.noavv.ee/lisad/kk_mojud.doc; Kongi, Kärolyn 2008. Oleme nii suured kui suureks end mõtleme. – Hiiu Leht 28. nov.; http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=5931).

Odavama tuule- ehk taastuvenergia tootmisega tekitatakse märksa väiksemaid kahjusid ja riske keskkonnale kui taastumatutest energiaallikatest energia produtseerimisel (Davidson, Osha 2010. Study: solar power is cheaper than nuclear. – The Energy Collective on 27th July; http://theenergycollective.com/oshadavidson/40559/study-solar-power-cheaper-nuclear; Keller, Edward A. 2001. Some facts about nuclear, solar and wind power; http://www.naturestudy.org/pdf/SolarNuclearWindPower.pdf; Alcorn, Zane 2006. Wind vs nuclear energy? No competition. – Green Left Weekly nr 682; http://www.greenleft.org.au/node/35169).

Erinevate huvide ja ebateadlikkuse tõttu soodustatakse tasuva alternatiivenergia kasutuselevõttu teataval määral (Nael, Merili 2010. Professor: Eestis tasub päikeseenergiaga tegeleda. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 5. aug.; http://uudised.err.ee/index.php?06211488; Eestimaa Looduse Fond 2010. – Rohelise Eesti energiakavast; http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020; Nõlvak, Rainer 2006. Roheline energiakava 2020. Esitlus Ühiskondliku Leppe foorumil "Quo vadis, Eesti energeetika?" 27. apr.; http://www.lepe.ee/5324; Eriksson, Jimmy 2010. A world fully powered by renewable energy by 2030; a case study. – Renewable Power News on 8th June; http://www.renewablepowernews.com/archives/1432).

Fotol on Esivere tuulepargi tuulik eestvaates, mida sai pildistatud 2007. aasta Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Matsalu?".

A comment of "Sticking the public with the bill for the bankers' crisis"

Below you can read my comment about Naomi Klein's article "Sticking the public with the bill for the bankers' crisis", which locates on Internet address http://www.thenation.com/article/36771/sticking-public-bill-bankers-crisis and what was nicely shared by my friend at Facebook.

Strikers of mentioned countries have not small debts and they have been run with deficit budgets for years. The west has lived on loans and it would not be normal, if lending continues in such extent. So cuts and serving the loans are necessary. As private individuals or/and in the organisations we try to spend as much as we earn, not contrariwise.

Governments have tried and are trying to take a responsibility during the crises, but they have to with supervisors observe the situation in economy and influence developments, when it is suggested. A problem is, that they have not done it enough and will not do so due to different reasons. People are controversial more or less and making money also on good times can not be possible without consumers, who we all are despite volume. Like decisions, what are done or influenced by us or/and by those, who have been elected.

Tordi Minutike retsept

Tordi taina tegemiseks läheb tarvis järgmisi toiduaineid:

1) kaks kanamuna nii munavalge kui rebuga;
2) 200 grammi ehk klaas suhkrut;
3) 200 grammi ehk klaas moosi, milleks võib olla mustsõstra-vaarikakeedis;
4) 200 grammi ehk klaas keefiri;
5) 400 grammi ehk kaks klaasi nisujahu;
6) poolteist teelusikatäit söögisoodat.

Pärast nimetatud komponentide korralikku läbisegamist tuleb panna tainas, ütleme, Tupperware'i silikoonist koogivormi, mis on seespidiselt määritud 20 grammi kaaluva võiga. Täidetud vorm paiguta või paigutage ahju, kus tainas saab küpseda 180-kraadisel temperatuuril 30–40 minutit või madalama soojuse puhul kauem. Kui tainas on ahjus tahkestumas, siis võib teha küpsetisse auke õhu väljalaskmiseks, et see ei paisuks liiga palju.

Kui tordi alus on valmis, siis tuleb küpsetist lõigata suure noaga ettevaatlikult külgedelt keskpunkti suunas liikudes pooleks, et tekiks kaks osa, mida kata või katke ühtlaselt kreemiga, mille tegemiseks läheb vaja järgmisi produkte:

1) 250 grammi hapukoort;
2) 200 grammi ehk klaas suhkrut;
3) 60 grammi võid.

Pärast ära toodud kolme osise läbisegamist kuumuta või kuumutage potti pandud kreemi tasasel tulel, et moodustuks ühtlane mass. Viimase saavutamisel peab sulatis seisma 10 minutit, et kanda paksemat sorti kreemi nii tordi alumisele kui ülemisele kihile. Nõnda et kui koogi esimene korrus on kreemitatud, siis tuleb panna peale teine korrus ja määrida sellelegi kreemi äärest ääreni.
 
Tordi pealist võib kaunistada üksteise kõrvale paigutatavate vaarikatega, et neist moodustada serva lähedalt ring, mille sisse saab vaarmarjadest teha arvu kakskümmend neli juhul, kui kook kingitakse 24-aastaseks saavale või saanud sünnipäevalapsele. Ülaossa, kuhu jääb toodud näitel vaba ruumi, on võimalik vabarnitest koostada tilde või muud pähetulevat. Kui dekoreerimisega ollakse ühel pool, siis peab tordi panema külmikusse, kus kreem tahkub ja kook oma ilmet säilitab.

Tordi transportimisel tuleb kanda hoolt, et kook poleks kaldu, sest vastasel korral koonduvad vabarnid päikeselisel kevadpäeval ühele poolele ja moondub vaarikatega pealis.