Elektriarve

Kui mugavus tähendab lisakulu, siis loodetavasti jääb selle vältimiseks võimalus saada arvet nii elektrimüüjalt kui võrguettevõtjalt (Esse, Eeva 2013. Otsitakse võimalust elektri- ja võrguteenuse arvete liitmiseks. – ERR-i uudised 28. nov; http://uudised.err.ee/index.php?06292197).

Kirjavahemärgid

Viimase "Keelesäutsu" tekstiversioonis peaks olema almanahhi pealkiri jutumärkides, tähendusmärkideks graavise ja akuudi asemel kaksikülakomad ning esiletõstuks sidekriipsu asemel mõttekriips (Pullerits, Egle 2013. Suur tänu. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 22. okt. Toim. Inga-Gretel Linkgreim; http://uudised.err.ee/index.php?06289731; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 415; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29437/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1; Raadik, Maire 2006. Lugu "ärakaotatud" jutumärkidest. – Oma Keel, nr 13, lk 63; http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_06.pdf).

Ma ei tea, milline oli Toomas Hendrik Ilvese kavatsus almanahhiga "Põrp!", kuid tõsiasi on see, et nimetatud trükis ilmus ainult ühe korra, mis pole omane perioodikaväljaandele. "Eesti keele seletavast sõnaraamatust", "Eesti nõukogude entsüklopeediast", "Väiksest entsüklopeediast" ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2006" saab lugeda, et iga almanahh pole teatud ajavahemike järel üllitatav harilikult kirjandus- ja kunstialane koguteos. Nii on pandud kultuurist kõnelev "Põrp!" jutumärkidesse Keeles ja Kirjanduses, Eesti Ekspressis, Keskuses, Eesti Päevalehes ja Tunas.

Voting

It's surprising that on local elections in Estonia was possible to vote with the pension certificate, what isn't often considered as an ID over there.

Hääletamine

Üllatav, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel sai hääletada pensionitunnistusega, mida ei aktsepteeri isikut tõendava dokumendina Krediidipank. Tallinna ühtses piletisüsteemis on pensionäril ühe sõidu sooduspileti õigus pensionitunnistuse ja isikut tõendava dokumendiga (Vabariigi Valimiskomisjon 2013. Valijale. Valimispäeval hääletamine. Valimisjaoskonnas hääletamine; http://vvv.vvk.ee/valijale/valimispaev/valimisjaoskonnas-haaletamine/; Riigi Teataja 2013. – Isikut tõendavate dokumentide seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013047; Krediidipank 2013. Eraklient. Arveldamine. Arvelduskonto; http://www.krediidipank.ee/private/settlements/account/index.html; Tallinna koduleht 2013. Sõidupiletid. Soodustused. Soodustuse kasutamise õigus ja seda tõendavad dokumendid; http://www.tallinn.ee/est/pilet/Soodustuse-kasutamise-oigus-ja-seda-toendavad-dokumendid; Tallinna õigusaktide register 2013. – Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad; https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=125266&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp).

An ice hall's presentation

It's surprising how was organised an ice hall's presentation on a temporary ice field at Lasnamäe according to yesterday's daily Postimees (Pahv, Peep 2013. Uisuliit ja Tallinna linn ei tea, palju esitlus maksis. – Postimees on 4th Oct, nr 232, p 15; http://sport.postimees.ee/2096768/uisuliit-ja-tallinna-linn-ei-tea-palju-esitlus-maksis).

Jäähalli esitlus

Üllatav, kuidas korraldati üleeile jäähalli esitlust Lasnamäel (Pahv, Peep 2013. Uisuliit ja Tallinna linn ei tea, palju esitlus maksis. – Postimees 4. okt, nr 232, lk 15; http://sport.postimees.ee/2096768/uisuliit-ja-tallinna-linn-ei-tea-palju-esitlus-maksis).

Efficiency

If on pages 28–29 in the last Estonian weekly Maaleht finds Professor Rein Raud that efficiency policy must be stopped for the sake of sustainability, then on pages 2–3 in the same issue is written that Massiaru elementary school, what was built for 150 people, started its academic year without any pupils.

Efektiivsus

Kui viimase Maalehe lehekülgedel 28–29 leiab professor Rein Raud, et elujõulisuse nimel tuleb teha lõpp efektiivsuspoliitikale, siis sama numbri lehekülgedelt 2–3 saab lugeda, et 150 inimest mahutavas Massiaru algkoolis algas õppeaasta ilma ühegi õpilaseta.

Kultuuritarbija auhind

Viiendal sajandil e.m.a rahvale dionüüsiate ja muude pidude külastamise eest maksmine meenutab Maarja Kangro kultuuritarbija auhinna ideed (Pajula, Hardo 2013. Klassikaline kultuuripoliitika. – Postimees 4. juunil, nr 130; Kangro, Maarja 2013. Kultuuritarbijale eripreemia. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 30. mail; http://uudised.err.ee/index.php?06280355).

The culture consumer's prize

Paying to the people for the visit of Dionysia and other parties in the fifth century BC, reminds the idea of culture consumer's prize by Maarja Kangro (Pajula, Hardo 2013. Klassikaline kultuuripoliitika. – Postimees on 4th June, nr 130; Kangro, Maarja 2013. Kultuuritarbijale eripreemia. – Estonian Public Broadcasting news on 30th May; http://uudised.err.ee/index.php?06280355).

Physical activeness

Ms Anu Kasmel, Member of the Board of International Union for Health Promotion, stated yesterday at the broadcast Citizens of Republic that the Finnish are physically more active than the Estonians, but the results of the research in The Lancet do not confirm this (The Economist 2012. One potato, two potato, three potato. – An effort to count the world’s sloths. Global health. 21st July; http://www.economist.com/node/21559319; Rogers, Simon 2012. Which are the laziest countries on earth? – Guardian.co.uk on the 18th July; http://www.guardian.co.uk/news/datablog/2012/jul/18/physical-inactivity-country-laziest; Vabariigi kodanikud 2013. Editor Epp Ehand. Estonian Television on the 21st May; http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=138673).

Füüsiline toimekus

Kui Rahvusvahelise Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel väitis eile "Vabariigi kodanike" 31. minutil, et soomlased on meist füüsiliselt aktiivsemad, siis The Lancetis avaldatud uuringu tulemused räägivad teist keelt (The Economist 2012. One potato, two potato, three potato. – An effort to count the world’s sloths. Global health. 21. juuli; http://www.economist.com/node/21559319; Rogers, Simon 2012. Which are the laziest countries on earth? – Guardian.co.uk 18. juulil; http://www.guardian.co.uk/news/datablog/2012/jul/18/physical-inactivity-country-laziest; Vabariigi kodanikud 2013. Toim. Epp Ehand. Eesti Televisioon 21. mail; http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=138673).

Piiramata ja piiramatu

Kirjakeelsem ehk ametlikus suhtluses paslikum on piiramatu. Piiramata on rahvakeelsem. Nii võib olla, et nende puhul pole tähenduserinevust (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Omadussõnamoodustus. Omadussõnaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4&id=341; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Omadussõnamoodustus. Omadussõnaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4&id=342; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Leksikoloogia. Leksikaalsed suhted. Antonüümid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=4&id=526). Samas on piiramata kesksõna piiratud eitav vaste ja piiramata arv kasutajaid tähendab seda, et kasutajate hulka ei ole (veel) piiratud. Fraasi piiramatu arv kasutajaid saab tõlgendada nii, et tarvitajaid pole võimalik piirata ehk nende kogus pole piiratav või tarbijate määra ei piirata (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Morfoloogia. Morfoloogilised kategooriad. Pöördsõna. Infiniitsed vormid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=181. Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 580–583; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29448/eesti_keele_grammatika_1.pdf?sequence=1; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 165; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29437/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1).

N-tähest aabitsas

    
    Järgmisena saab lugeda n-tähega sõnadest Pilvi Kula aabitsa 24. leheküljelt.
    Nao on nadu 'meheõde' omastavas. Nadu tähendab dialektides naiseõde; vennanaist; mehe vennanaist; väimehe või minia ema; pruuttüdrukut, pruudi eeskäijat; peigmehe õde; noort metsa; hüljest.
    Nao on ka Võru ja Setu murrakuis sõna nago 'nägu; välimus' genitiivis.
    Nei Saaremaal ehk nii Lõuna-Eestis on Wiedemanni järgi saksa keeles und 'ja'.
    Noa on nuga genitiivis. Noa nimeline mees oli piibli kohaselt kümnes ja viimane patriarh enne veeuputust.
    Nui 'ühest otsast jämedam või varre otsa kinnitatud jämedama osaga tampimis- või löömisriist; (piltlikult) tuim inimene või muu olend; millegi sellist löögiriista meenutava kohta' on murdeis margapuu; pint; kepp; malk; puutükk; pruutpulk; (kella)polt; näsa, kolk; lasipuu.
    Oa on uba omastavas.

 Allikaloend

    Eesti Entsüklopeedia; http://entsyklopeedia.ee/.
    Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Rõuge, Vastseliina, Setu 2011. Toim. Helmi Neetar. Koost. Inge Käsi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.      

    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.

Substitution of trolleys with buses

The same thing what happened years ago with the trolley number 8, will happen with the trolley number 2. The first one carried people between Väike-Õismäe and Freedom Square. What a green capital! (Krjukov, Aleksander 2012. Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega. – Estonian Public Broadcasting news on 12th Nov; http://uudised.err.ee/index.php?06265683)

Trollide asendamine bussidega

Trolli number 2 tabaski sama saatus, mis aastaid tagasi trolli number 8. Viimane sõitis teadupärast Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahet. Rohepealinn missugune! (Krjukov, Aleksander 2012. Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 12. nov; http://uudised.err.ee/index.php?06265683)

Cycling and parachuting

Ave Tampere does not cycle in Tallinn as much and everywhere as in Amsterdam because she does not want to die, but has parachuted repeatedly and would jump from the edge of space if she could (Tampere, Ave 2012. Põhjus, et tagasi tulla. – Eesti Päevaleht on the 13th Aug; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-pohjus-et-tagasi-tulla.d?id=64813060; Tampere, Ave 2012. Miks lennukilt korduvalt välja hüpata? – Eesti Päevaleht on the 17th Oct; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-miks-lennukist-korduvalt-valja-hupata.d?id=65120970).

Jalgrattasõit ja languvarjuhüpe

Ave Tampere ei sõida jalgrattaga Tallinnas nii palju ja igal pool nagu Amsterdamis, sest ei taha surma saada, ent on korduvalt hüpanud langevarjuga lennukilt ja võimalusel prooviks laskuda kosmose äärelt (Tampere, Ave 2012. Põhjus, et tagasi tulla. – Eesti Päevaleht 13. aug; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-pohjus-et-tagasi-tulla.d?id=64813060; Tampere, Ave 2012. Miks lennukilt korduvalt välja hüpata? – Eesti Päevaleht 17. okt; http://www.epl.ee/news/arvamus/ave-tampere-miks-lennukist-korduvalt-valja-hupata.d?id=65120970).

Kunksmoor

    Kunksmoorist 'nõid, nõiamoor ehk -eit, nõiduja vanaeit, nõidusega tegelev vanaeit ehk mutt' kõneles Udo Uibo 12. detsembri 2009. aasta "Keelekõrvas" 42. saateminutist, mida on võimalik järelkuulata aadressilt http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-reili-argus-lastekeelest-25687 (EKKS). Täpsemalt siis, kui algusest on möödas 42.32.
    Udo Uibo selgitusest saab teada, et kunksmoor on nõiaeit (sks die Hexe, die Zauberin; ESS: 482b). Lõunaeestiline eesosa kunks- on nagu ka kuns- ja kulst- vanemas rahvakeeles täiendsõna kunst- 'kunstlik, taide-, taideline; nõia-, nõiavärklik' variant ehk hääldushälve või üleskirjutusviga, millest viimast peab leksikograaf usutavamaks foneetilise ilme, ühekordse dokumenteerituse ja hilisemate teadete puudumise tõttu (EKSS; EKS; ÕS 2006). Uibo meelest on sellele poololematule sõnale eesti keeles tõelise elu andnud ikkagi alles Aino Pervik oma "Kunksmoori" ning "Kunksmoori ja kapten Trummiga".
    Ferdinand Johan Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" järgi on moor, -i altes Weib (das nicht mehr gebiert), vana- ehk mutsumoor (Wiedemann 1973: 613; EKKS; ÕS 2006; EESS). Ämma- elik käpamoor on die Hebamme 'ämmaemand'. Kunksmoor on tartu ja võru murdes ning ka lõunaeesti kirjakeeles altes Weib, das Hexerei treibt 'nõidusega tegelev vanaeit'. Kupari- ehk kupumoor on die Schröpferin. Leememoor on Hiiumaal ein Weib, welches auf Hochzeiten kocht und den Tisch besorgt. 
     Kuns(t), -i kohta on kirjutatud, et see on esiteks die Kunst. Kunsi leidja on der Erfinder. Kunsi pidama on eine Kunst betreiben. Kunstilööja ehk -näitaja on der Taschenspieler. Koolitamisekuns(t) on die Pädagogik. Lahutamise- ehk apteegikuns(t) on die Chemie. Laulukuns(t) on die Dichtkunst. Veekuns(t) on die Wasserkunst. Teiseks on kuns(t) nagu ka kulst, -i (sks der Zauber) die Hexerei, die Zauberei, die Beschwörung. Sama tähendus on liitsõnal liigkuns(t) (Wiedemann 1973: 407, 411; EKSS; ÕS 2006; EKS).

Allikaloend

    Beolingus. Chemnitz: Chemnitzi Tehnikaülikool; dict.tu-chemnitz.de.
    EESS = Esimene eesti slängi sõnaraamat 1991. Tallinn: Mai Loog; http://www.eki.ee/dict/slang/.
    Eesti-inglise sõnaraamat 1992. Koost. Paul Saagpakk. Teine trükk. Tallinn: Koolibri.    
    EKS = Eesti keele sõnapered. Koost. Silvi Vare. Tallinn: Eesti Keele Instituut; http://www.eki.ee/dict/sp/.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/. 
    ESS = Eesti-saksa sõnaraamat 1972. Koost. Kallista Kann, Elisabeth Kibbermann, Feliks Kibbermann, Salme Kirotar. Kolmas trükk. Tallinn: Valgus. 
    Inglise-eesti sõnaraamat I–II. 1996. Koost. Johannes Silvet. Seitsmes trükk. Tallinn: Valgus.   
    Pervik, Aino 1973. Kunksmoor. Illustr. Edgar Valter. Tallinn: Eesti Raamat. 
    Pervik, Aino 1975. Kunksmoor ja kapten Trumm. Illustr. Edgar Valter. Tallinn: Eesti Raamat.
    Vikerraadio "Keelekõrv" 2009. – Reili Argus lastekeelest ning Udo Uibo "nõia", "võlu" ja "kunksmoori" etümoloogiast. Toim. Maris Johannes. 12. dets; http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-reili-argus-lastekeelest-25687.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.

Kasutatud lühendeid

    Sks = saksa keeles

Šokolaaditordi Bumerang retsept

    Austraalia koogi taina tegemiseks läheb tarvis järgmisi toiduaineid:

1) 150 grammi nisujahu;
2) teelusikatäis söögisoodat;
3) teelusikatäis sidrunhapet;
4) kaks supilusikatäit kakaod;
5) kaks supilusikatäit hakitud Kreeka pähkleid;
6) klaasitäis suhkrut;
7) pool teelusikatäit soola;
8) teelusikatäis vanillsuhkrut;
9) 150 grammi võid;
10) kaks kanamuna nii oma munavalge kui rebuga;
11) kaks või kolm supilusikatäit lehmapiima.

    Taina valmistamisel tuleb kõigepealt läbi segada kuivained, millele lisatakse vähehaaval ja vaheldumisi sulavõid, kanamune ja lehmapiima. Pärast seda pan(g)e tainas, ütleme, Tupperware'i silikoonist koogivormi, mis on seespidiselt määritud 20 grammi kaaluva võiga, ja silenda(ge) pealist. Täidetud vorm paiguta(ge) ahju, kus tainas saab küpseda 180-kraadisel temperatuuril 30–40 minutit või madalama soojuse puhul kauem. Kui tainas on ahjus tahkestumas, siis võib teha küpsetisse auke õhu väljalaskmiseks, et see ei paisuks liiga palju.
    Kui tordi alus on valmis, siis kanna või kandke pealisele šokolaadikreemi, mille tegemiseks on vaja järgmisi produkte:

1) klaasitäis suhkrut;
2) supilusikatäis kakaod;
3) 100 grammi sulavõid;
4) teelusikatäis lahustuvat kohvi;
5) teelusikatäis vanillsuhkrut;
6) kaks või kolm kanarebu munavalgeta;
7) supilusikatäis mandlilaaste või Kreeka pähkleid.
 
    Pärast ära toodud seitsme osise läbisegamist kuumuta(ge) potti pandud kreemi tasasel tulel, et moodustuks ühtlane mass. Viimase saavutamisel peab sulatis seisma toatemperatuuril 10 minutit, et kanda paksemat sorti kreem üle tordi. Seejärel võib küpsetise pealisele puistata mandlilaaste, mis lisavad jumet ja maitset. Tordi tahkestamiseks ja jahutamiseks pan(g)e kook külmikusse.