Võõrsõnade peenendus

Et paljusid võõrsõnu on õige välja öelda nii peenendatult kui peenendamata, võõrsõnade palatalisatsiooni soovitusi ja märke ei maksa võtta väga rangelt, on kirjutatud nii 2002. aasta Oma Keele II numbri artiklis kui 2013. aasta ÕSi kasutusjuhendi märkide tähenduse alljaotuses (Erelt, Tiiu 2002. Mis ÕSist leida on. – Oma Keel nr 2, lk 64; http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Erelt.pdf; Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. – Kuidas sõnaraamatut kasutada. Märkide tähendus. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 8; http://www.eki.ee/dict/qs/qs.html#margid).

ÕS ja seletussõnastik

Aadressil http://www.postimees.ee/2740926/haridusvordlused-naitavad-et-eesti-opetajad-ei-motesta-piisavalt olevalt fotolt näeb, et 2013. aasta riigieksamite edetabelis 9. koha pälvinud Gustav Adolfi Gümnaasiumis oli osal abiturientidel laual mullusel emakeele riigieksamil kobakas 1999. aasta ÕS. Muide, "kobakas" on märgitud kõnekeelseks nii "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" kui "Eesti keele seletavas sõnaraamatus", ent mitte üheski taasiseseisvunud Eestis ilmunud õigekeelsussõnaraamatus (Postimees.ee 2013. – Eesti koolide pingerida 2013; http://www.postimees.ee/export/riigieksamid/2013/).

Viimases Margit Langemetsa "Eesti leksikograafia" loengus Tallinna Ülikoolis ütles sõna sekka pistnud õpetaja tõepoolest õigesti, et "taolist" ei soovitata ÕS-is kasutada tähenduses 'selline, niisugune, seesugune, säärane, säherdune'. Siia otsa on huvitav märkida, et "säherdust" peetakse harilikult argikeelseks nii "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" kui "Eesti keele seletavas sõnaraamatus", kuid mitte üheski taasiseseisvunud Eestis ilmunud õigekeelsussõnaraamatus.

Kortermaja renoveerimine

Kui enamik ühistuid vahetab majadel aknaid ja soojustab seinu, siis korteriühistu Mustamäe tee 181 on investeerinud gaasi- ja päikeseseadmetesse ning katsetanud TTÜ teadlastega tuuleenergia kasutamist energiakulude vähendamiseks. Mittetulundusühingu juhatuse liikme Jaanus Raudsepa sõnul saadakse päikesepaneelidega sama suur energiasääst kui hoone soojustamisega. Viimane on aga kolm korda kallim ja tasuvusaeg kaks korda pikem. Kui nad lootsid aastas saada 64 päikesekollektoriga kuni 250 MWh soojusenergiat, millega on võimalik kokku hoida kuni 15 977,91 € aastas, siis investeering süsteemi hakkab ühistule kasumit andma hiljemalt 2020. aastast (Tallinn.ee 2013. Pealeht. Uudised. Mustamäe korteriühistu oli konkursil „Energiasäästlik kaunis kodu 2012“ edukas. 23. jaan; http://www.tallinn.ee/est/Mustamae-KU-oli-konkursil-Energiasaastlik-kaunis-kodu-2012-edukas; Eesti Kodukaunistamise Ühendus 2013. Esileht. Energiasäästlik kodu. Konkurss 2012; http://www.iluskodu.ee/e_konkurss_2012.php; Murde, Raivo 2010. Kortermaja soojendab vett päikesega. – Eesti Päevaleht 13. aug; http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kortermaja-soojendab-vett-paikesega.d?id=51281079; Alvela, Ain 2010. Päikeses peitub ka Eestile ammendamatu energiavaru. – Äripäev 20. mail, lk 12; http://leht.aripaev.ee/publicationimages/pdf/lehed/4687.pdf; Tarand, Gerd 2010. Päikeseenergia kasutamise võimalused Tallinnas? Tõestatud, Mustamäel. – Gerd Tarandi blogi 2. apr; http://www.gerdtarand.eu/paikeseenergia-kasutamise-voimalused-tallinnas-toestatud-mustamael/; Tiik, Tiia 2010. Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga katusel 31. märtsil 2010. – Tiia Tiigi blogi 2. apr; http://tiiatiik.blogspot.com/2010/04/mustamae-halduskogu-keskkonnakomisjonig.html; OÜ Tempt 2010. Foorum. Öko. Päikeseenergia. Mustamäe tee 181. 1. apr; http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=322&page=2).

Tänu soojustamisele vähenesid mullu detsembriks korteriühistu Õismäe tee 11 küttekulud 28,7% võrreldes paari aasta taguse ajaga ja tänavu märtsis võisid päikesepaneelid madaldada vee soojendamise hinda enam kui 60%. Nende päikesekollektorid projekteeris ja ehitas Mustamäe tee 181 üheksakorrulise paneelmaja eeskujul OÜ Suwira, mille juhatuse liikmeks on Jaanus Raudsepp (Maran, Kai 2013. Päikesepaneelid muudavad ka talvel küttearved päikeselisteks. – Pealinn 29. märtsil, lk 6–7; http://www.pealinn.ee/failid/pdf/release_288_est.pdf). Päikesepaneele on üritatud hankida Kredexi abiga (Ratas, Jüri 2013. Jüri Ratase kõne III koduomanike kongressil. – Jüri Ratta blogi 20. jaan; http://ratas.ee/index2.php?pid=3&id=279&w=2).

Electricity invoice

If comfortability means an additional expense, then hopefully remains a possibility to avoid that with getting one invoice from an electricity seller and the other one from a network operator (Esse, Eeva 2013. Otsitakse võimalust elektri- ja võrguteenuse arvete liitmiseks. – Estonian Public Broadcasting news on 28th Nov; http://uudised.err.ee/index.php?06292197).

Elektriarve

Kui mugavus tähendab lisakulu, siis loodetavasti jääb selle vältimiseks võimalus saada arvet nii elektrimüüjalt kui võrguettevõtjalt (Esse, Eeva 2013. Otsitakse võimalust elektri- ja võrguteenuse arvete liitmiseks. – ERR-i uudised 28. nov; http://uudised.err.ee/index.php?06292197).

Kirjavahemärgid

Viimase "Keelesäutsu" tekstiversioonis peaks olema almanahhi pealkiri jutumärkides, tähendusmärkideks graavise ja akuudi asemel kaksikülakomad ning esiletõstuks sidekriipsu asemel mõttekriips (Pullerits, Egle 2013. Suur tänu. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 22. okt. Toim. Inga-Gretel Linkgreim; http://uudised.err.ee/index.php?06289731; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Ortograafia. Kirjavahemärgid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 415; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29437/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1; Raadik, Maire 2006. Lugu "ärakaotatud" jutumärkidest. – Oma Keel, nr 13, lk 63; http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_06.pdf).

Ma ei tea, milline oli Toomas Hendrik Ilvese kavatsus almanahhiga "Põrp!", kuid tõsiasi on see, et nimetatud trükis ilmus ainult ühe korra, mis pole omane perioodikaväljaandele. "Eesti keele seletavast sõnaraamatust", "Eesti nõukogude entsüklopeediast", "Väiksest entsüklopeediast" ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2006" saab lugeda, et iga almanahh pole teatud ajavahemike järel üllitatav harilikult kirjandus- ja kunstialane koguteos. Nii on pandud kultuurist kõnelev "Põrp!" jutumärkidesse Keeles ja Kirjanduses, Eesti Ekspressis, Keskuses, Eesti Päevalehes ja Tunas.

Voting

It's surprising that on local elections in Estonia was possible to vote with the pension certificate, what isn't often considered as an ID over there.

Hääletamine

Üllatav, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel sai hääletada pensionitunnistusega, mida ei aktsepteeri isikut tõendava dokumendina Krediidipank. Tallinna ühtses piletisüsteemis on pensionäril ühe sõidu sooduspileti õigus pensionitunnistuse ja isikut tõendava dokumendiga (Vabariigi Valimiskomisjon 2013. Valijale. Valimispäeval hääletamine. Valimisjaoskonnas hääletamine; http://vvv.vvk.ee/valijale/valimispaev/valimisjaoskonnas-haaletamine/; Riigi Teataja 2013. – Isikut tõendavate dokumentide seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013047; Krediidipank 2013. Eraklient. Arveldamine. Arvelduskonto; http://www.krediidipank.ee/private/settlements/account/index.html; Tallinna koduleht 2013. Sõidupiletid. Soodustused. Soodustuse kasutamise õigus ja seda tõendavad dokumendid; http://www.tallinn.ee/est/pilet/Soodustuse-kasutamise-oigus-ja-seda-toendavad-dokumendid; Tallinna õigusaktide register 2013. – Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad; https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=125266&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp).

An ice hall's presentation

It's surprising how was organised an ice hall's presentation on a temporary ice field at Lasnamäe according to yesterday's daily Postimees (Pahv, Peep 2013. Uisuliit ja Tallinna linn ei tea, palju esitlus maksis. – Postimees on 4th Oct, nr 232, p 15; http://sport.postimees.ee/2096768/uisuliit-ja-tallinna-linn-ei-tea-palju-esitlus-maksis).

Jäähalli esitlus

Üllatav, kuidas korraldati üleeile jäähalli esitlust Lasnamäel (Pahv, Peep 2013. Uisuliit ja Tallinna linn ei tea, palju esitlus maksis. – Postimees 4. okt, nr 232, lk 15; http://sport.postimees.ee/2096768/uisuliit-ja-tallinna-linn-ei-tea-palju-esitlus-maksis).

Efficiency

If on pages 28–29 in the last Estonian weekly Maaleht finds Professor Rein Raud that efficiency policy must be stopped for the sake of sustainability, then on pages 2–3 in the same issue is written that Massiaru elementary school, what was built for 150 people, started its academic year without any pupils.

Efektiivsus

Kui viimase Maalehe lehekülgedel 28–29 leiab professor Rein Raud, et elujõulisuse nimel tuleb teha lõpp efektiivsuspoliitikale, siis sama numbri lehekülgedelt 2–3 saab lugeda, et 150 inimest mahutavas Massiaru algkoolis algas õppeaasta ilma ühegi õpilaseta.

Kultuuritarbija auhind

Viiendal sajandil e.m.a rahvale dionüüsiate ja muude pidude külastamise eest maksmine meenutab Maarja Kangro kultuuritarbija auhinna ideed (Pajula, Hardo 2013. Klassikaline kultuuripoliitika. – Postimees 4. juunil, nr 130; Kangro, Maarja 2013. Kultuuritarbijale eripreemia. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 30. mail; http://uudised.err.ee/index.php?06280355).

The culture consumer's prize

Paying to the people for the visit of Dionysia and other parties in the fifth century BC, reminds the idea of culture consumer's prize by Maarja Kangro (Pajula, Hardo 2013. Klassikaline kultuuripoliitika. – Postimees on 4th June, nr 130; Kangro, Maarja 2013. Kultuuritarbijale eripreemia. – Estonian Public Broadcasting news on 30th May; http://uudised.err.ee/index.php?06280355).

Physical activeness

Ms Anu Kasmel, Member of the Board of International Union for Health Promotion, stated yesterday at the broadcast Citizens of Republic that the Finnish are physically more active than the Estonians, but the results of the research in The Lancet do not confirm this (The Economist 2012. One potato, two potato, three potato. – An effort to count the world’s sloths. Global health. 21st July; http://www.economist.com/node/21559319; Rogers, Simon 2012. Which are the laziest countries on earth? – Guardian.co.uk on the 18th July; http://www.guardian.co.uk/news/datablog/2012/jul/18/physical-inactivity-country-laziest; Vabariigi kodanikud 2013. Editor Epp Ehand. Estonian Television on the 21st May; http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=138673).

Füüsiline toimekus

Kui Rahvusvahelise Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel väitis eile "Vabariigi kodanike" 31. minutil, et soomlased on meist füüsiliselt aktiivsemad, siis The Lancetis avaldatud uuringu tulemused räägivad teist keelt (The Economist 2012. One potato, two potato, three potato. – An effort to count the world’s sloths. Global health. 21. juuli; http://www.economist.com/node/21559319; Rogers, Simon 2012. Which are the laziest countries on earth? – Guardian.co.uk 18. juulil; http://www.guardian.co.uk/news/datablog/2012/jul/18/physical-inactivity-country-laziest; Vabariigi kodanikud 2013. Toim. Epp Ehand. Eesti Televisioon 21. mail; http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=138673).

Piiramata ja piiramatu

Kirjakeelsem ehk ametlikus suhtluses paslikum on piiramatu. Piiramata on rahvakeelsem. Nii võib olla, et nende puhul pole tähenduserinevust (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Omadussõnamoodustus. Omadussõnaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4&id=341; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Sõnamoodustus. Omadussõnamoodustus. Omadussõnaliited. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4&id=342; Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Leksikoloogia. Leksikaalsed suhted. Antonüümid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=4&id=526). Samas on piiramata kesksõna piiratud eitav vaste ja piiramata arv kasutajaid tähendab seda, et kasutajate hulka ei ole (veel) piiratud. Fraasi piiramatu arv kasutajaid saab tõlgendada nii, et tarvitajaid pole võimalik piirata ehk nende kogus pole piiratav või tarbijate määra ei piirata (Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Morfoloogia. Morfoloogilised kategooriad. Pöördsõna. Infiniitsed vormid. – Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=181. Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 580–583; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29448/eesti_keele_grammatika_1.pdf?sequence=1; Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 165; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29437/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1).

N-tähest aabitsas

    
    Järgmisena saab lugeda n-tähega sõnadest Pilvi Kula aabitsa 24. leheküljelt.
    Nao on nadu 'meheõde' omastavas. Nadu tähendab dialektides naiseõde; vennanaist; mehe vennanaist; väimehe või minia ema; pruuttüdrukut, pruudi eeskäijat; peigmehe õde; noort metsa; hüljest.
    Nao on ka Võru ja Setu murrakuis sõna nago 'nägu; välimus' genitiivis.
    Nei Saaremaal ehk nii Lõuna-Eestis on Wiedemanni järgi saksa keeles und 'ja'.
    Noa on nuga genitiivis. Noa nimeline mees oli piibli kohaselt kümnes ja viimane patriarh enne veeuputust.
    Nui 'ühest otsast jämedam või varre otsa kinnitatud jämedama osaga tampimis- või löömisriist; (piltlikult) tuim inimene või muu olend; millegi sellist löögiriista meenutava kohta' on murdeis margapuu; pint; kepp; malk; puutükk; pruutpulk; (kella)polt; näsa, kolk; lasipuu.
    Oa on uba omastavas.

 Allikaloend

    Eesti Entsüklopeedia; http://entsyklopeedia.ee/.
    Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
    EKMS = Saareste, Andrus 1958–63. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.
    EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. 2. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/.
    Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/books/ekk09/.
    Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen; http://www.eki.ee/dict/saareste/.
    Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Rõuge, Vastseliina, Setu 2011. Toim. Helmi Neetar. Koost. Inge Käsi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
    Vikipeedia; et.wikipedia.org.      

    VMS = Väike murdesõnastik I–II. 1982–89. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus; http://www.eki.ee/dict/vms/.
    ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets,
Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://portaal.eki.ee/dict/qs2006.
    Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas trükk. Tallinn: Valgus.

Substitution of trolleys with buses

The same thing what happened years ago with the trolley number 8, will happen with the trolley number 2. The first one carried people between Väike-Õismäe and Freedom Square. What a green capital! (Krjukov, Aleksander 2012. Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega. – Estonian Public Broadcasting news on 12th Nov; http://uudised.err.ee/index.php?06265683)

Trollide asendamine bussidega

Trolli number 2 tabaski sama saatus, mis aastaid tagasi trolli number 8. Viimane sõitis teadupärast Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahet. Rohepealinn missugune! (Krjukov, Aleksander 2012. Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega. – Eesti Rahvusringhäälingu uudised 12. nov; http://uudised.err.ee/index.php?06265683)